kõlks1kõlksAud, g kõlksuMuhMär/kõlsu/ TõsHääJuuJürJMdVJgTrmPltKJn, `kõlksuIisR(ke-); kölks g kölksuRei 1.terav heli, kõlksatus `Õhta akkas `einam kajama [vikati] `pinnija `kelksudestIisR; taon `aamriga, kõlksud taga Tõs; tänä omiku `peksti [pintadega vilja], kõlksud `kośtsidJuu; Lüe mis `tahjes aśjaga `vasta `klaasi, ikka kõlks tuleb, sie on kohe klaasi äälJür; kõlksud käevad sepa paas JMdVrdkõlksna 2. a.raas, tükk põle enam jäe `kõlksugi meres Muh; ei mul ole raha `kõlksu VJgb.vilets asi üks kella kõlks on tesel kaelasVJg || see oo kuiv kui kõlks, `öetse lah́a inimese `kohtaAud
kõlks2kõlksMuhMarKse/-ĺ-/ TõsTorJJnKoeKrl/-ĺ-/ int kõlksib `peale, kõlks ja kõlksMuh; sepp taob `peale pajas, kõlks kõlks, kõlks kõlks, nii `kange kõlinMar; kell teeb kõlks, kõlksTor; kui kärru üle [siinide] jätku koha läks, siis tegi kõlks, kõlks JJn; enne pekseti pindaga reht kõlks ja kõlksKoe; kivikese satasõ˽ku kõĺksKrlVrdkilks