kõlk1kõlk g kõlguPöiMarKJn; kölk g kölguspor Sa, ReiPhl 1.eseme rippuv osa a.kõra lehm `kautand kella kölgu sihest εεKhk; Meni tegi vahest mene va rapuka jalakast, saarest, pani kölgud `sisse Kaa; Rapukas oli puust ja rapuka kõlk oli koa puust, kaks kolm `kõlku oli sihesPöib.koodi nui nuia kölk, kölguga `anti [viljale] valuKärVrdkolk2 2.fig (keelepeksjast, latrajast) Just kut va kella kõlk, pärisest rabiseb Pöi; va vale kölkRei; üks va tühä juto kõlk sa ikke oled, ei sa muud oleMar || keele kölgu `tapmine on teiste inimiste `rääkimineKhk Vrdkõlgut