[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kõlama kõlama Pöi Muh L K I M(-me) TLä San Krl/-mõ/ Har Plv(da-inf kõllaʔ), köla- Sa Hi
1. kostma, kuulda olema kuke laulu ääl kölab nii `kaugele Khk; ilma muude [tuleb] kui ääl kõlab ehk `kostub `kaugele Rid; [karjane] aas külävahel pasunad tuutat tuutat, vahest `kangeste kõlas nõnna omiku Juu; räägib kõlava äälega, kõlavalt, sie kõlab `äśti `kaugelle JMd; kui vana õppind karjuss, siis `mäńgis sellega (pasunaga) ilusad lood `väĺja, et kõlas `kaugele kõvast Lai; köögitüdruku asi olli loki `lü̬ü̬mine, kate puu vasarege `lü̬ü̬di, et `mõisa kõlasi Hel || see jutt kõlab (levib) igase `kohta Muh; seda [juttu] pole `siia mitte köland Rei; Arja kõlab (kasutatakse talunimena), mõisaraamatus oli `Esna Aud; eks mõni asi kõlab naa `kaugele, et kis tiab kus sie on juba kuulda Hag
2. helisema, helama `laulud kölavad `laste suus; [kiriku] kell kölab, köliseb Khk; kõrv aab `piĺli, no mes asi siäl kõlab Kod; Siis `laśti `laulu nigu kõlas KJn; Kus see `rõõmus sõit, kellad kõlasid pial, piĺlid `üitsid SJn; Ega magada es läpe, vaja olli `luusi ja `naĺla tetä, luht kajas ja kõlas Ran; äkki kuuleme et kuĺluss nakap kõlama, nõnda‿t terve luht kajab Puh; ku laalab, siis kõik ilm kõlab Nõo || kooskõlas olema, harmoneeruma küll see `valge kõlas siis iluste [vikerkaarevärvilises kindas] Kul; `mitme eälega laalavad, see kõlab nii iluste kokku Juu; ääled kõlavad `ühte VJg
3. kajama kirk kölab `vastu Khk; Sügiseti, kui oo kena vaga öhta, kölab mets mütmest kandist vastu Kaa; maa kölab (tümiseb, kõmiseb) Rei; `höilab nenda et mets kölab `vastu Phl; omigu vara kõlab, egä `pääbä naa kõla, `õhta koa kõlab Vig; kui mets pani ääle `kińni, siis on `omme ilus ilm, kui aga kõlas `vasta, siis `omme on vist `vihma VMr; kui mets `vasta kõlab iast, siis tuleb teist `ilma Lai; aga keŕk kõlass `vasta, ma mitte üits sõna [jutlusest] arru es saa Nõo; koodi `lüümine, ku `lüümä `naksit, siss külä kõllass inne Plv
Vrd kolama2
4. karjuma, kära tegema; valjult lobisema mis sa nõnda paĺlu kõlad Pst; [laps] puhast kõlab (kiusab, karjub) selle päeva Hls; karjalatse kõlava nii et, `näevä `vihma Ran; tütrigu pistävä kõlama Puh
5. (muid tähendusi) nii ilus puhas puu et kõlab Tor; Ma pane sul `mü̬ü̬da pääd ku kõlab Hää; mõnel pialuu paĺlas, nigu kõlab Ksi; nende kähen tü̬ü̬ lätt ku kõlass `õkva San
1. kostma, kuulda olema kuke laulu ääl kölab nii `kaugele Khk; ilma muude [tuleb] kui ääl kõlab ehk `kostub `kaugele Rid; [karjane] aas külävahel pasunad tuutat tuutat, vahest `kangeste kõlas nõnna omiku Juu; räägib kõlava äälega, kõlavalt, sie kõlab `äśti `kaugelle JMd; kui vana õppind karjuss, siis `mäńgis sellega (pasunaga) ilusad lood `väĺja, et kõlas `kaugele kõvast Lai; köögitüdruku asi olli loki `lü̬ü̬mine, kate puu vasarege `lü̬ü̬di, et `mõisa kõlasi Hel || see jutt kõlab (levib) igase `kohta Muh; seda [juttu] pole `siia mitte köland Rei; Arja kõlab (kasutatakse talunimena), mõisaraamatus oli `Esna Aud; eks mõni asi kõlab naa `kaugele, et kis tiab kus sie on juba kuulda Hag
2. helisema, helama `laulud kölavad `laste suus; [kiriku] kell kölab, köliseb Khk; kõrv aab `piĺli, no mes asi siäl kõlab Kod; Siis `laśti `laulu nigu kõlas KJn; Kus see `rõõmus sõit, kellad kõlasid pial, piĺlid `üitsid SJn; Ega magada es läpe, vaja olli `luusi ja `naĺla tetä, luht kajas ja kõlas Ran; äkki kuuleme et kuĺluss nakap kõlama, nõnda‿t terve luht kajab Puh; ku laalab, siis kõik ilm kõlab Nõo || kooskõlas olema, harmoneeruma küll see `valge kõlas siis iluste [vikerkaarevärvilises kindas] Kul; `mitme eälega laalavad, see kõlab nii iluste kokku Juu; ääled kõlavad `ühte VJg
3. kajama kirk kölab `vastu Khk; Sügiseti, kui oo kena vaga öhta, kölab mets mütmest kandist vastu Kaa; maa kölab (tümiseb, kõmiseb) Rei; `höilab nenda et mets kölab `vastu Phl; omigu vara kõlab, egä `pääbä naa kõla, `õhta koa kõlab Vig; kui mets pani ääle `kińni, siis on `omme ilus ilm, kui aga kõlas `vasta, siis `omme on vist `vihma VMr; kui mets `vasta kõlab iast, siis tuleb teist `ilma Lai; aga keŕk kõlass `vasta, ma mitte üits sõna [jutlusest] arru es saa Nõo; koodi `lüümine, ku `lüümä `naksit, siss külä kõllass inne Plv
Vrd kolama2
4. karjuma, kära tegema; valjult lobisema mis sa nõnda paĺlu kõlad Pst; [laps] puhast kõlab (kiusab, karjub) selle päeva Hls; karjalatse kõlava nii et, `näevä `vihma Ran; tütrigu pistävä kõlama Puh
5. (muid tähendusi) nii ilus puhas puu et kõlab Tor; Ma pane sul `mü̬ü̬da pääd ku kõlab Hää; mõnel pialuu paĺlas, nigu kõlab Ksi; nende kähen tü̬ü̬ lätt ku kõlass `õkva San
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|