[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kõla1 kõla Jõh Pöi Muh L Hag Juu Amb JMd Koe VJg I VlPõ M Puh San V, köla Jäm Emm Rei Ris, kola Kuu VNg Vai
1. heli, hääl; heli, hääle kõlavärving `ääne kola `kuulub Kuu; Kellud on teras lekist vasega öle joodetud, vask annab kõla; Kergu orelitel oli puhas vali kõla Pöi; nüid ei sua änäm aru, mis loul sii oo, aga kui meie vana viil omal ialt `tõstas, siis olas üks `selge kõla olavat Var; ilos kõla õli jäälel, ta alandas ehk ülendäs nagu pill puhk, tore õli kuulata, ilos puhas eli Kod; kuulen jaale kõla ää Plt; täl om õigõʔ illuss laulu kõla Krl || kära, lärm laste kila ja kõla kõik kohad täis KJn; tulev suure kisa ja kõlage; muud ei ole ku temä kõla Hls
2. kaja se oli `metsä kola Vai; ääle köla kostib metsast `vastu Jäm; `körvade ees nisuke köla Ris
3. kuulujutt, kuuldus sie on tühi kõla, `rahvas `räägib aga `ninda Jõh; olli suur kõla taga Muh; Nee va ilma kölad, neid maksa eige mitte tähele pannagid Emm; see kõla jooseb mööda küla juba Mar; tühi kõla kõik, `tühja juttu teeväd Juu; kui midagi uuemad `kuuldi - - siis `tehti kõla `väĺla, et asi kõlasse läks Lai; nüid om sedä `tühjä kõla kiḱk mai·lm täüs Krk || (tühja jutu rääkijast) kui vana igävene kõla, `saŕjass ütte ja tõist Räp Vrd kõlakas1
4. krapi tila neid `üiti krapid, kańdilised, kõla sial sies, mis `vasta käis, klobistas sedasi Amb Vrd kõra