[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kõiv kõiv g kõiv|u (-õe-) Hls T(n -b TMr) Rõu, -o Plv Se, kõo Hel Nõo Ote San V(kõjo Kan Vas), kõõv́o Võn(-v-) Räp(n kõ̭iv); kõev g kõeva Trv Hel; kõju g kõiva (-õe-) Trv Hel(n -o) Lei(g kõo); n, g kõjo, -u T; keiv, pl ḱeuʔ, kõõuʔ Lei kask tuli`takla `saadi mõtsast kõevu küĺlest; kõjo om tikatu, siss mahl `reńni `mü̬ü̬dä valiste silgub Ran; ku kõevu olliva parajan lehen - - siss [ta] korjass noid `lehti rohiss Puh; sile kõiv, ei saa kõjo `otsa ronida kah; jalak om ristapuu, ta‿m kõvemb ku kõjo Nõo; meil ei ole muid puid kui `kõive ja kit́sevisnap̀uid Ote; kõjo tahap maha raguda Kam; ku˽kõiv lehin om, siss tets vihaʔ, a ku˽`paĺlass om lännüʔ, siss tets kõo ossõst `luudu San; kõivõl omma˽keväjä tilga˽külen Kan; kõiv jääss kińniʔ, `rahka aja joba Urv; Näräp kõiv, nuuʔ kõoʔ oĺliʔ väega väikeseʔ jaʔ sammõld täüs Rõu; tah um naid kõivo kagarit periss paĺlo Plv; üt́skõrd oĺl löönüʔ süĺlem `õigõ hää `korgõh́e `kõivo Räp; hõllõ kõiv, mis `lahkõss, tu om `valgõ koorõkasõgaʔ Se Vrd koiv