[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kõige kõige, -õe- Pöi Muh L HMd Juu KuuK Koe Äks KJn TLä(-õ̭i-) TMr, `kõige u Hlj, Lüg Jõh; keige Jõe/`k-/ Ans Khk Rei Phl Noa Ris HMd JõeK; kõõge Trv, -õ Lei adv (väljendab superlatiivsust) `meie kodune rand on `kõige kivisemb Hlj; keige tumemad Ans; ida tuul on keige külmem Khk; otsi mis kõege ennemini mekib Muh; pulma ajamisega on sii inimesed ikka keige ilma (kõige rohkem) vastusemad Rei; must toot `pande [seelikule] keige `alla Phl; keige vähämad luiged olid kaksteist `naela Noa; puu aad (haod) pannasse [leotamisel] kõige `vasto lenasid ja siis pannasse kibid Mar; tema `juure läksin kõege `esteks sepapatta Mih; kõige vanasti oli Ämmari vald; lesta`püidjaid oli keige `rohkem HMd; see oli veel kõege ullem, kaodand palitu ää Juu; `piened takud, kõige pärast tulid [linasugemisel] KuuK; minu koht on kõege mägisem Äks; kõege `eśti `peśti [surnu] ärä, sis `mińti `kirstu `tu̬u̬ma KJn; kõõge paremp ta ei ole Trv; palanule olna rüä jahu kõ̭ige suuremb rohi Ran; kõige `rohkemb võtap küĺm `varbit Puh; [vana-aasta õhtul] `laśti kõige enne ussaja `õnne TMr Vrd kaige, kige, kõge1, kõikse, kõkõ1