[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kõhvitsama, kõhvitsema kõhvits|ama Urv Rõu Vas Se, -ema Hel Nõo, -em(e) Hls Krk, -õmõ San Krl(da-inf kõhvidõ), (m)ma V; `kõhvitsema hv IisR
1. sügama latse om süüdikin ja kõhvitseve ennast Hls; mõni kõhvitsess ku ta unine om Krk; mis sa kõhvitsõt ennäst ütte `puhku San; põrss taht kõhvidõ Krl; medäss sa tanh kõhvitsõt, kas sul täiʔ sällän omma vai Har; Kõhvit́s kõrvajuurt ja üteĺ et ku ma˽taha, sõ̭ss lää `tü̬ü̬le Rõu; Tsiga nakkass puud `vasta kõhvitsõmma Vas; kõ̭gõ kõhvitsõss kui kirbanõ pini Se || nakitsema kanase kõhvitseve [sulgi] Krk Vrd kõhvma
2. aega viitma, kohmitsema tõine jakk inimisi, na kõhvitsev sääl, neil ei edene si̬i̬ tü̬ü̬ Krk; Är sääl kõhvitsõgu nii kaua Rõu || kõpitsema Ma `kõhvitsen viel nattuke `üävlit teravamast IisR Vrd kõhvlema
Vrd kõhveldama2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur