kõhistamakõhistamauIisR, MuhKseSaaJuuJJnTürKod/-ss-/ LaiPltRanNõoSe, -emeHlsKrk; u köhistamaJämKaakõhisevat häält tekitama a. sahistama tea kas oo uśs seal `põesas või kes seal kõhistabKse; mis sa neist eendest kõhistad sealJuu; põleks ma seda kuuld, et ta (kana) `mööda ulualust kõhistas sial (heintes) `minna, põleks pesa leindJJn; si̬i̬ kõhissab ońnin `õlge piälKod; tõene niidäp `kitsa kaarikse, laḱka `lü̬ü̬mä lähät, kõhista nigu `õnguNõo; kes tu `haino kõhistassSe || fig ehal käima – Ranb.(kihinal) naerma, (poolsosinal) rääkima see möistab aga juttu köhistaJäm; lapsed kõhistavad naerdaMuh; poiss ja tüdruk kõhistasidnurgas Saa; tüdrukud kõhistasid aga `naerdaLai; mea kõhisti salaja `naaruHls || figkiitma Villemil oo seike moed et akab ikka ennast üles köhistamaKaa Vrdkihistama1, kõsistama