kõhelema1kõhelemaRId(-mma Lüg) MarHanVarTorJuuJürJMdPlt 1. kõhklema; viivitama midä sa kõheled sääl `ninda `kaua, kui et saa `mendostLüg; seisad ja kõheled muidu, põle tööd käeVar; kõheles ja kõheles, ei saand tast minejadTor; mis sa viel kõheled, akka `pialeJMd 2. rahutu olema, nihelema; kibelema kõheleb menemä; midä sa kõheled `ühte `puhku, paigal et õleLüg; Ära kõhele `süöma `lauva tagaIisR; mõni va laps kõheleb peal, tääl põle aso `kuskilMar; kui ma ka lähän `sõnna asemele, ma mud́u seal kõhelen, ega ma siis magaJuu; kõheleb, ei seisa paigalPlt Vrdkõhvlema