kõbe1kõbeKirJJnÄksPilHel, g -da TõsVänKadKodKJnNõo; n, g kõbeSaa, kõpeHel, kõpõUrvHar 1.kõbus, tragi mool oli kõbe eit Kir; kõvad ja kõbedad elavad üle saea `aastaVän; kõbe obuneJJn; oh, sie viel nõnna kõbe eit et las aga `käiaKad; ta oli kõbe mut́ikene, aga nää talvel jäi `aigeks Äks; si‿m vi̬i̬l äste kõbe vanainimene, laseb nigu voḱk jälleNõo; kõpõ eit Urv || kõbe ääl viel `üeksa`kümme `aastaselJJn 2.kõva ommoko puale one lumi kõbedam, kõvem, lumi krõbisebKod; maa `olli joba õge kõbe (külmanud) Nõo Vrdkobe2, kõbu2, käbe