käärima1`käärima, (ta) kääribsporS(-ea- Muh), L(-mä Vig) K(-ia-JMd, -ea- KoePlt) I(-ia-Trm) TrvHlsTMrOte, `kääribR(-äe- IisR); `kiärimä Juu, `kiärmäKod, (ta) kiärib; `käär|mäSaaHelRanPuh(-ŕ) Se, -me San, (ta) käärib (-p); `käärüm(m)äHarRõuRäp 1.bakterite, pärmiseente vm toimel muunduma (söögist-joogist) a.hapnema; riknema moes läks `käärimaJäm; piim oo `käärima läind, nenda kiliseb etKhk; Ilma `sukruta [keedis] äi seisa, lihab `käärima Pöi; Leiva supp on `käärindRei; apu aab levä `kerkima ja `käärimaVar; marjad `käärväd ärä ja raag jääb üleSaa; muśsiked ku lähväd pud́elin apuss, siis on `kiärmä lähnud, kiärivädKod; Vatt jäi`sisseʔ ja tu̬u̬ ai moosi `käärümäHarb.käima, käärides valmima olut `kääribKuu; `Meski`käeribIisR; [õlu] `Kääris `terve öö - - [nüüd] `sõuke kena matsakas maik Pöi; õlot käärib `kangeksKul; õlle `ankur lõi punni eest ää, käärib `kangesteTõs; kui õlut käib `easte, siis kiärib `kõrgesteJuu; õlle tõŕss käärib juAnn; õlut akand `kearima, on alles pool `kearindPlt; ku mesi om ära `käärin, sõss kaanetets toobi `kinniHls; Mõ̭nõ päävä käärümise järge `oĺgi taar valmisRõu || kääritama sepp, tu̬u̬ olli vetel, õlle olli juba ärä `käärinuOte 2.käärides kõdunema, kobestuma kobe muld on `sonniguga `ästi `käärima `pandudVai; maa käärib, mulla unnid, nupud on maa pialPha; iga kevade üks kord `üöldakse maa käärib, maa aiseb kõik, sel aal teed viĺla mahaTür; rukki oras on sügisel punane ja vilets, ei ta (põld) ole `audund ega `käärindVMr; Kui juba mua kuiv õli ja kiarima akkas, siis läks põllutöö kibekiirelt `lahti Trm; maa on ka teenekord plämm, siis takäärib või muheneb ja `vaĺmibÄks; maa ei ole `käärmä saanu `mińnä, maa piäb `käärmä, toorest maad ei tohi puttu - - maa tahab `aududaRan 3.keerlema, keerutama täna `käärib `pilveHlj; pilved `käärivad (tuulega) Mus; meri käärib kui tormiga `mässäbVar; käärmurd, suur laine, mis käärib nisukse madalikude pial, kierutab; kevadi ja talve ku vesi `kõrge, akkab meri `veikse tuulega `käärimaRis || figrahulolematust avaldama mai·lm oli juba `käärimäsVigVrdkäärama