käälkääl, -ĺ g kääliJämL(-ia-Var) HJnSJnM 1.püsimatu, vallatu, kerglane (olevus) küll see on üks kääl, teda saab igasse `kohtaMär; vuata kus va kial, irvitäb `piäle `ambad `paljad suusVar; see oo üks va ilma kääl `aukma Mih; igavene kääĺ, uĺakas iki `kangestSJn; laseb ku kääl Trv; om kül‿üits vallatu nigu kääl kunagiHls; kääli tegemamürgeldama vahel tei `kääli ja sõimaś ärrät, õige müräśHls || figvõrgutaja, himur mees sii om ää kääĺ küll, kis iki `siante vahva eluge omKrk 2.tugev ja kiire (hobune) Ku obu oo `ästi `süia saand ja puhand oo, sis lähab ta käälise. Kääli obusega piab olema ette`vaatlik, võib `kergesti `lõhkuda saadaTor; teeses talus on suur obuse kääĺHää; küll om ää kääĺ obene ehenTrv; kääĺ, ku ta nu̬u̬r ja iluss ja ju̬u̬sk `äste; küll olli sellel üits kääĺ ehen, ilus, lahe jalage, `kõrge ja `uhkeKrk Vrdkään2