[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kääbus kääbu|s(s) Amb Pil KJn u Räp, g -se Sa spor L, Hls, -sse Mär(-os) Vig Lai Plt Krk; `kääbuss g -e Lüg(-os); keäbus g -e Juu; keabu|s g -sse Muh Kod/-iä-/; kiabus JMd VMr Iis
1. s, a äbarik, kängus, väikesekasvuline (olend või taim) see on üks inimise kääbus muidu, pisine ning `jootu (jõuetu) Khk; pisine kääbus loom; mees kut kääbus Mus; see oo keabus inime, laha, keabusse `näoga Muh; kuevetand ja väike inime, üks väike kääbuss Vig; oled pisike must kääbus PJg; seapõrsas on pisike vaevane keäbus, ei kasva Juu; pisike ja lahja jüstku kiabus JMd; puud kiäbussess ärä `kuinud, `veiksed lüheljäd puud Kod; ta on kääbuss inimene; kääbuss oli `väĺla `kasvand inimene, kes enam ei kasva `juure Plt; se‿om ku kääbus ärä lõpenu Hls || jala lätsive ku kääbusse kõveress [kanadel] Krk || päkapikk kirj `kääbussed tulid `kannu alt. `kääbuss õppetas `poisile une `vaimus nied sõnad Lüg; olnd ühekorra pisised kääbused `metsas Khk Vrd kääbakas, kääbas2, kääbokas, kääbusk
2. usk hüüd tuule kutsumiseks kui `vaikne oli, kui tuult `ültse põld - - minu vanaisa `üidis, kääbus, kääbus Amb; vanal ajal `üüti tuult, kiabus, kiabus VMr