kääbakaskääbak|asJaaPöiKulAudPil, g -a Jõh/`k-/ MarKseTõs; `kääbäk|äs g -ä Jõh; kääbä/k g -ku Kod/kiä-/ Krk 1.peja.äbarik, kängus (olend või taim) `kääbäkäs, kui tämäl on kasu `kinni jäändJõh; kääbakas loom on `kängu jäändJaa; kiäbäk one piänike ja närune, kole kõhna - - inimene ja lu̬u̬m; puu on kua luagan ja vinnan, kõverik ja kiäbäkKod || sõimvana kääbäk, egäss pu̬u̬l ta käppege man Krkb.korratu, vildakas asi `Sõuke `istme kääbakas just `noagu sea sadulPöiVrdkääbokas, kääbus 2.vaim, kodukäija kääbakas oo kodu`köija; kääbakad olid öösite `väĺlasKse Vrdkääbas2