[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

käsiline käsili|ne Jõe Vai Khk Vll Muh Tõs Kad VJg Sim Iis M T(g -tse San) Räp Lut(g -dse), -le|ne Emm Mar Pä Kad Plt, g -se
I. a
1. osav, oskaja sie on viel käsiline inimene, tieb tüöd VJg; laps akkab jo käsileseks `suama Plt
2. kätega tehtav tule `miule `tüöle, miul on vähäne käsilist tüöd Vai; `rätsepa amet o käsiline töö Muh
3. käepärane, tarvitatav üks on mo käsilise `kirve εε viind ning suure `seie toond; nääps üks marras söna, see pole paiguline, `tasku ikka käsilisem (harilikum) Khk
II. s
1. a. abiline, päeviline iga perel oli saun, sauna sees olid vabad naised, kutsuti neid `tööle, `üiti neid käsilesed Mar; Aga olid `jälle suurõd muad, oli `siokõsi käsilisi kua taris Khn; iidlastel oo [kalarannas] igal öhel üks käsilene, `räpvad `räimi Aud; käsilene `tuĺli `eina `niitma Tor; käsilesed `aitasid `võrkusi teha, said `räimi selle iist Hää || kiriku käsiline, kis alati kirikus köib, näid oo kolm tükki Tõs b. käskjalg `keisre tendsiku ja käsilise; temä om nindagu käsiline miul, nindagu sõna `ütlet, sõss om lännu Krk c. tunnistaja, käemees – Puh Räp
Vrd käeline
2. sõrmiline, klahv torupiĺli käsilesel on seitse `auku Saa; `veiksel lõõtsa`piĺlel om käsilise pääl või lahvi Pst; `sõrmige mängitse käsilise pääl, nagu pulk, kaits rida sõrme `auke sehen, egä sõrme jaos auk Hls Vrd käsilits
3. löömariist nukid on ead käsilised Jõe; sain aupinust ia käsilise kuertele Kad; mul oli aga ia käsiline, kui talle ühe `vianasin, ega teist `tahtki Sim
4. vikatilöe käepide – Nõo Kam Niitmise aigu oietas ää käega käsilisest kinni ja niidetässi, kura käega oietas vikati varrest kinni Nõo Vrd käsiläne