[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

käsik käsi|k Muh Ksi Nõo Kan, g -ku Mär Tor Kod Plt Pil(kää-) SJn Pst Krk, -ko Räp, -gu Emm Käi Har Rõu Vas Se; kässi|k (-śs-) San, g -ku Khn Puh Kan, -ko Räp, käsigu Vas Se Lut; käśk g `käśku T V(g -o, -ü Urv Räp, kässigu Se)
I. 1. kibu, kapp vanal ajal oli ölle käsik, senega `toodi, oli suurem riist, `kalti kapa `sisse Käi; Õlõta kässikuga vett keresele Khn; `lõunu visati `käskuga Ran; `käśkuga `olli ää vett `tõsta ja kui `tu̬u̬pi vai `topsi es ole, sis `olli inimestel `ju̬u̬misess ka `puune käśk Nõo; lapulistele `ańti `süvvä ja juvva˽ja, `käśkuga `tu̬u̬di õlu lavva pääle Võn; anna `pennele `süvvä `käśkust Kam; vii ammutamise käśk; kunass ruvva kuĺp isune vai taari käśk janunõ Urv; Lehmä`nüsmisess oĺl kah `puunõ käsik Har; Vereanomass oĺl kas käsik vai savi pot́t, sinnä `pańte peotäüś `su̬u̬la `põhja Räp; eläjä `ju̬u̬tmisõ pääle nu käsigu oĺli; puinõ käsik, hand ka om peräh Se
2. malk, vemmal ei tee `mulle kedagi, mul ea käsik kääs Pil || pudrunui – Plt
3. käsisaag käsikuga `lõikad ühe `käegä, ühe inimese sae; käsiku piä (käepide); käsiku selg Kod
4. talgud `oĺli veiksed käsikud eena töö `jauss Tor Vrd käsitalgus
II. (inimesest)
1. käe-, käsualune teese käsik oo see, kis peab teese sõna `kuulma ja teese `käsku tegema Mär; käsik või käsilin, kes iki `saata om Krk || kärmas töötaja küll see käsik oo Muh
2. armuke peab omale käsiku man. ennemalt õigati käsikuss neid, kes ilma paari panemede üitstõise man elasive Pst
3. pej ühe käega inimene käsik one ühe `käegä, tõene käsi ärä Kod