käsikkäsi|kMuhKsiNõoKan, g -ku MärTorKodPltPil(kää-) SJnPstKrk, -ko Räp, -guEmmKäiHarRõuVasSe; kässi|k (-śs-) San, g -ku KhnPuhKan, -koRäp, käsiguVasSeLut; käśk g `käśku TV(g -o, -ü UrvRäp, kässiguSe) I. 1. kibu, kapp vanal ajal oli ölle käsik, senega `toodi, oli suurem riist, `kalti kapa `sisseKäi; Õlõta kässikuga vett kereseleKhn; `lõunu visati `käskuga Ran; `käśkuga `olli ää vett `tõsta ja kui `tu̬u̬pi vai `topsi es ole, sis `olli inimestel `ju̬u̬misess ka `puune käśkNõo; lapulistele `ańti `süvvä ja juvva˽ja, `käśkuga `tu̬u̬di õlu lavva pääle Võn; anna `pennele `süvvä `käśkust Kam; vii ammutamise käśk; kunass ruvva kuĺp isune vai taari käśk janunõ Urv; Lehmä`nüsmisess oĺl kah `puunõ käsik Har; Vereanomass oĺl kas käsik vai savi pot́t, sinnä `pańte peotäüś `su̬u̬la `põhja Räp; eläjä `ju̬u̬tmisõ pääle nu käsigu oĺli; puinõ käsik, hand ka om perähSe 2.malk, vemmal ei tee `mulle kedagi, mul ea käsik kääsPil || pudrunui – Plt 3.käsisaag käsikuga `lõikad ühe `käegä, ühe inimese sae; käsiku piä (käepide); käsiku selg Kod 4.talgud `oĺli veiksed käsikud eena töö `jaussTorVrdkäsitalgus II.(inimesest) 1.käe-, käsualune teese käsik oo see, kis peab teese sõna `kuulma ja teese `käsku tegemaMär; käsik või käsilin, kes iki `saata omKrk || kärmas töötaja küll see käsik ooMuh 2.armuke peab omale käsiku man. ennemalt õigati käsikuss neid, kes ilma paari panemede üitstõise man elasivePst 3.pej ühe käega inimene käsik one ühe `käegä, tõene käsi äräKod