käru2käruLügTõsTrmLaiVilNõoVõnKanHarVId/ḱ- Se/ 1.käristi nisuke käru `ańti kätte, see kärises, sellega käristati [jahil käies] Lai; `poiskõse tekki käru mõ̭nikõrd tuulõratta manuʔHar; käro oĺl tettü särne ratass, tsälgaʔ sisen, `lü̬ü̬di `ümbre ja liṕp tegi toda kärinät Räp; `mõisih oĺl, kui kartohka`kaibjit `kutsti kodo `sü̬ü̬mä, kui olõ õs `kellä, sis käritedi ḱärogaSeVrdkärd2 2.humlapsest pisike käru, poisi käruTõs; mi käro lask kah üle pää ukõr`paudsiRõu 3.naerukajakas kaeakad ehk kalakullid, musta `peadega, need oo kärudTõs 4.reherull `naakõ no kärogaʔ sõkkama; käro, sääne kui maśsina truĺl, tsõõritõdass tu ḱärogäʔ. truĺlil om pant liṕp pääle, siss kärrä tu liṕiga truĺli `hambit pite; käroga puhastõdass lina`si̬i̬mnit; sääne vänt om kärolSeVrdkärp1 5.figvokk Valla sandi - - tokutiva oma näĺlä `kärrega talu pernastele `paklit Nõo; panõ˽kärokäest, mineʔ makama. kärost kutsutass voḱkiRäp Vrdkärr3