[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kärss1 kärss S Kse Tõs Tor spor K(-ŕ- Koe), IPõ M T Krl Lut/ḱ-/, kärs Kuu Hlj Rei Vig Var Mih Iis San(ḱars) V(-ŕ- Rõu Se, ḱ- Har Se), kärts Mar Kul Mär Vig Khn Juu Kos Tür Ann Kod; g kärs|a (-ä) Sa L K I eL, -u Emm Rei(-i) Mär Ann, `kärsä Kuu, kärss|a Kse Kad, -ä Khn, -i Ris, kärts|a Kul, -ä Vig Juu; n, g `kärs|ä VNg Vai(-a)
1. a. sea koonu ots sia `kärsa `oieda, senega `määridä `külmedäne `varba Vai; `vinguril seal paiguliste äda, puhu kärss `aige, teise maa jεεs, äi saa `tönguda Khk; `Voata et sa‿b löö kärsa `pihta, siga on kärsast ellik Pöi; pani `rönga `kärssu Rei; traet `aetasse kärsäst läbi et tä ei saa `tõnguda mette Mar; kärts oo kõva krõmps, et nuga ei `lõika tädä Kod; siga olli kärsäge kiḱ maa segi `lõhkun Hel; latsõ `tahtsõvõ `ḱarsa, t‿oĺl sääne kõrrõ San; `Mäane `kartuli`võtja künd kärsägõ? = siga; tennüspääväl süvväss tsia `kärsä Rõu || hum koon Ma löön sene ilusale valge hülgele kärsi pihta Rei; kärsä ajama isutult toidus sonkima lää‿i süüḱ `kõrda, siss aja no tah `käŕsä; kõtu kaŕah täüś sööńüʔ, siss aja pääle `käŕsä Se b. pej inimese nina on sellel küll `kärssa pale täis Ans; ḱärsnõ̭na, sääne tsõõrik nõ̭na kui kartoh pääh; śjool om hüä kärs, tu nuhutass kõ̭iḱ `vällä Se; kärss püsti (ilmutab viha või solvumist) sel on jo kärs `püsti Hlj; kui midagid on, siis on kohe kärss `püsti Khk; sa `tõmbad kohe kärsa `püśti Trm; ega `sulle ei või midägi üteldä, siss om `õkva kärss sul `piśti Nõo Vrd kärsnä
2. fig siga mene `ütle `kärsäle, las `kärsä `tulla `oue Vai; onu u̬u̬t aia all, käse `kärssä `käimä tulla (hunt ootab siga aia taga) Krk Vrd kärssnina, kärsäk