[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 7 artiklit

kärss1 kärss S Kse Tõs Tor spor K(-ŕ- Koe), IPõ M T Krl Lut/ḱ-/, kärs Kuu Hlj Rei Vig Var Mih Iis San(ḱars) V(-ŕ- Rõu Se, ḱ- Har Se), kärts Mar Kul Mär Vig Khn Juu Kos Tür Ann Kod; g kärs|a (-ä) Sa L K I eL, -u Emm Rei(-i) Mär Ann, `kärsä Kuu, kärss|a Kse Kad, -ä Khn, -i Ris, kärts|a Kul, Vig Juu; n, g `kärs|ä VNg Vai(-a)
1. a. sea koonu ots sia `kärsa `oieda, senega `määridä `külmedäne `varba Vai; `vinguril seal paiguliste äda, puhu kärss `aige, teise maa jεεs, äi saa `tönguda Khk; `Voata et sa‿b löö kärsa `pihta, siga on kärsast ellik Pöi; pani `rönga `kärssu Rei; traet `aetasse kärsäst läbi et tä ei saa `tõnguda mette Mar; kärts oo kõva krõmps, et nuga ei `lõika tädä Kod; siga olli kärsäge kiḱ maa segi `lõhkun Hel; latsõ `tahtsõvõ `ḱarsa, t‿oĺl sääne kõrrõ San; `Mäane `kartuli`võtja künd kärsägõ? = siga; tennüspääväl süvväss tsia `kärsä Rõu || hum koon Ma löön sene ilusale valge hülgele kärsi pihta Rei; kärsä ajama isutult toidus sonkima lää‿i süüḱ `kõrda, siss aja no tah `käŕsä; kõtu kaŕah täüś sööńüʔ, siss aja pääle `käŕsä Se b. pej inimese nina on sellel küll `kärssa pale täis Ans; ḱärsnõ̭na, sääne tsõõrik nõ̭na kui kartoh pääh; śjool om hüä kärs, tu nuhutass kõ̭iḱ `vällä Se; kärss püsti (ilmutab viha või solvumist) sel on jo kärs `püsti Hlj; kui midagid on, siis on kohe kärss `püsti Khk; sa `tõmbad kohe kärsa `püśti Trm; ega `sulle ei või midägi üteldä, siss om `õkva kärss sul `piśti Nõo Vrd kärsnä
2. fig siga mene `ütle `kärsäle, las `kärsä `tulla `oue Vai; onu u̬u̬t aia all, käse `kärssä `käimä tulla (hunt ootab siga aia taga) Krk Vrd kärssnina, kärsäk
kärss2 kärss g kärs|a Pöi Muh Kse Mih Tõs Pil, Var Tõs; kärts Mär Kei, g kärs|a Nis Juu, Mar Juu, kärtsa Aud Hag Rap ree jalasekäänd ree kärss oo mis nõnna tõuseb `püsti; rie kärsad pannasse riepia viadi `külge Muh; lõi ree kärsad `auku `kinni; kärsad lõi jää ääre taha Kse; kärss võib kodara augost kõige `rohkem katti `minna Mih; ilusa kärsaga regi; regi läks kärsäst `murde pealt `katki Tõs; rie kärts on kust jalase murre akkab Hag; jalas läind kärsa pealt kat́ti Pil || jalasejätk ree kärts, see oli nisuke kõber puutükk, `pańdi jalasele abiks, et joosk ei kulu ja tahapoole `pańdi `jälle tald Kei
kärss3 kärss (-ŕ-) Lüg Kaa Jaa Pöi Emm Käi IPõ Hls Krk Puh Nõo, kärts Kod; g kärs|ä Kod Hls, -i Jaa Pöi Muh Lai(--) Puh Nõo, `kärsi Lüg
1. kortsus, kipras ja kängus asi või olevus kes käŕss oo, mis `moodi siis veel nooreks tehasse Muh; See on jo nii trööpe kistod nagu igavene kärss Käi; oh sa vanamori kärss Trm; kaks lehmä kärtsä Kod; siga käŕssi jäänd, nigu käŕss teine - - vilets ja armetu Lai; si̬i̬ `aasta es olegi ubinit, mõni ütsik kärsike, ubinakäŕss Puh
2. okslik, jändrik, kõver puu Suos `männikärss, suos ei `kasva `männid, `jäevad kõik `kärssi Lüg; See tamm oo igavene käŕss Kaa; möned kase kärsid on einamale jäänd veel. vötame need poar `kärssi muha; puukäŕss, oksakäŕss Jaa; Puu nõnda `pahka täis kut käŕss, naagu oksa käŕss mis maast ladvani `oksi täis on; sii aa `eares oo üks va metsõunpuu kärss Pöi; üit́s va kärss ja `oksline puu Hls
kärss4 kärss g kär(t) väike kivine madalik järves luadude kõrval `veiksemäd kiviunnikod, ni̬i̬d one kivi kärtsäd siäl; kalad seesäväd siäl kärtsä piäl; vene jäe kärsä `õtsa `kinni Kod
kärss5 kärss Juu KJn Krk, kärs Kuu Rõu(ḱars) Plv, kärts Khk Juu Kod; g kärs|a (-ä) Khk(kärtsu) Juu Kod KJn Krk Rõu Plv, `kärsä Kuu
1. kõrbehais Tehnd tule `ahju, `järskü tuba `kanget `kärsä vai `korbend `aisu täüs Kuu; `kuskilt tuleb `kärtsu Khk; `veltse `riide kärts; kust sedä `kärssä tuppa tuld on Juu; kärsäss `suama abi ku langestõbi tuleb `piäle, põletata `lamma `nahka Kod; Tiiä˽miä tan palass, kõ̭iḱ kotusõ `ḱarsa täüś Rõu
2. küünla tahi söestunud ots võta `küindla tahil kärss otst ää KJn; kärss om `otsa palanu, si̬i̬ taht ärä lõigade Krk; `küündlel käŕs `otsa palanu Plv
kärss6 kärss g kärsa KJn, kärsi Emm Käi, `kärso Lüg; kärs g `kärsä Lüg
1. peitli pea hatule löödud ots vana mies paneb `uudelt võru `pääle, sis ei aja `kärsäd üles, kui võru on pääl, siis `kärsäd ei õle nii `suured; `tiislari `peitli kärss, `plotniku `peitli kärss Lüg
2. puu langetamisel kännu külge jäänud läbisaagimata osa, kaba Kärsi `lεikami ära, muidu kand jεεb rumal `nähja Emm Vrd kärk4
kärss7 kärss g `kärss|u (-ü) Kuu; n, g `kärss|u Hlj, Kuu; käŕss g käŕs(s)i Plt võrkkott Sai alade `tuodud rüsäld `tulles `kärssü siess omale `süömä kalu; `Kärssü suu ois `lahti kadakast `tehtud `ümmärgüne vits Kuu; igaühel ikke `niisukene `kärssu oli, `vergu linast `tehtud Hlj; eina käŕss, paelast sõĺmitud, mis `einu `kińni piab Plt Vrd karss1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur