[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kärnane kärna|ne eP, kärnä- Mar Tõs Saa Juu KJn eL, `kärnä- Kuu VNg Lüg Vai Har, g -se Kuu VNg eP, g -tse Mar Kse Tõs Aud Saa M T(ḱ- San), -dse V(ḱ- Har Se)
1. kärni täis, kärnas a. kärnadega kaetud siu pää on `kärnäne Vai; see kärnane lehm oĺli `rõuges, nüid on kärnad sellas Saa; obese külg one kärnäne, külg kõik kärnän Kod; nina om kärnäne Hls; latse om täl musta ja kärnätse Nõo b. sügelistega nakatunud, sügelistes kui õliväd `kärnäs, siis viheldi `saunas, siis `kärnäne viht `pandi risttie `pääle Lüg; sa olõt `kärnäne vai süüdikäne nigu vana labakonn Har; üts `kärnäne põrss ajä laudatävve `ḱärnä Se
2. halb; õel; kehv (ka sõim) Pia oma `kärnäne kiel `ammaste taga Kuu; [pastor] on esiti väga paha mees olnd - - `irmus sańt on `rahvage olnd, igavene kärnane olnd Ans; laŋŋe kärnane. oh sa kurati kärnane Muh; räägib kärnast `moodi [öeldakse] `möirgaja inimese `kohta Rei; kudas käed kärnatsed teevad, nii perse `vaene piab (pükstest) Aud; `suuge ti̬i̬t suure linna, kätege ei saa kärnäst `mõisategi Krk; kärnädse käeʔ, `arke vei (vargusest) Se
3. krobeline, kühmuline `kärnä `konna, tämä on `kärnäne pääld Vai; Kärnased `tuhlid Jäm; Ma `võtsi omale ea kärnase kepi Pöi; otsitasse üks aĺl kärnane kivi, sellega vaotasse [paiset, kärna], see `kaotab ee Rid; põhja tuulega ei tahetud `kartuli teha, et siis kasuda kärnatsed Tõs; Teine kuusk vesitse maa pääl on kärnane, `karplene lüdipuu Hää; kärnäsed kivid järve põhjan - - nõnnagu mesiläse kärg Kod; emälepp tu̬u̬ om - - krobeda koorega, kärnäne Kam; kahrõʔ `kärnäne laud, vaja silevess tetäʔ Har; helmeʔ oĺliva hõõrigu nigu kanamuna `mu̬u̬du, kärnädseʔ, `tsoplikadsõʔ Se; kärnane konn kärnkonn va kärnased konnad `roomavad. `õige konn üppäb aga see va kärnäne konn `roomab Mar; kärnäne kunn tull ega˽kõrd suust `vällä ku kõ̭nõli Vas; kärn kunn ~ kärnäne kunn, tu ḱiids Se || hum (lapsest) oh sa kärnäne konn Trv Vrd kärniline, käräne