kärk1kärk g kärg|aHääJürKuuKSJn, -äKuu/`k-/ Kam(-i) KanPlv, -uJõe/`k-/ TMrKamSe/ḱ-/; käŕkOte, g käŕg|äUrvVId(-iRõu); kerk g kerguJuukivine kõrgendik a.põndak, kruusane või kivine küngas Kive `kärgäl o `hüästi `palju `mantsiku suvelKuu; [hernes] ikke `tehti nisukese `kõrge kärga `piale, nisukese kruusa `kärkadelle; se on nisuke kärga ots, kärga`pialne määnükk; meie talu juures läks kärgaksKuuK; kärk midägi es kanna, olli `kõlbmada maa, es kanna `mõtsa kah; kärgi omma `rohkõmp nigu äkilise keńgu, aga `väikeseKam; hainaʔ viit kärgä `pääle sääl um kuivõmbRõu; su̬u̬ siseh ummaʔ kärgäʔPlv; ii ḱärguʔ (jõekäärus olev maa) Se || metsatukk tu̬u̬ säält mõtsa kärgust aku (hagu) Kamb.kärestik minge sinna kärga `pääle, sääl puud `sulgusHää; kivilesed kohad jões on kärgadSJn; Muuge `kärku jäi lodi `kińniTMr Vrdkärgas1