[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

käristama kärist|ama VNg IisR eP Trv, -ämä Kuu Lüg Vai Mar Vig Var Khn Juu Kod/-ss-/ KJn TLä Kam Rõu Vas Lut, -ämmä Lüg Plv Se(ḱ-), -eme Hls San Krl/-mme/; `käŕstämä Lei; (ta) käŕüstäss Se
1. a. kärisevat heli või müra tegema ku `kuulus käristämist, siis mutti ei aja üles `mulda Vai; kida arak käristab nönda elu arja pεεl Khk; käristiga käristati obusid `kaugemale Muh; nüid ta (torm) käristab Emm; Laps käristab `ärri (r-häälikut) Rei; käristasid `piĺli Kse; missa käristad ja müristad, teed mud́u müra Tõs; ma kraakson ja käristan nönna et Ris; soonelesed võĺvid olid [käristil], õhuke laast oli pial mis käristas Pai; ärä kärissä masina rojoda Kod; käristab nigu arakas - - kes kõvast ja `kärmest riagib Lai; mis sa käristet uma vokigõ Krl; latsõʔ käristiväʔ kusõmõgaʔ ku `hernit `sisse oĺl pant Plv; voḱk ḱäristäss Se; perset käristama peeretama küll käristas kövast perset Ans; mis sa käristad sest `perssest, ei soa magada Juu; käristab mudku tagumise otsaga Plt || müristama (äikesest) `piḱne käristäp `õkva `taivaalust pitti Kam; piḱkäne majä kottal `kõvva ḱäristäss Se; jummaĺ käu `kärśtelleh Lei b. riidlema, karjuma `Laste `pääle sai `enne ka käristädä ku sõna `evvad `kuulled Lüg; mis sa nüid käristad ja kärgatad mu `peale Juu; kül sie laps käristab nutta Sim; kaŕjussed kärissäväd näie eläjitegä Kod; mõni om nigu kada püśs, käristäb ärä ja om üle jälle Ran; t‿om serände käre inimene, ku midägi om, siss käristäb su läbi Nõo; Käristäss kõrra ärʔ, sõ̭ss saa jäl˽hääss Rõu || (haukumisest) koerad käristavad täna õte `aukuda Vig; `lehmi kallal kärissäb aga [koer] Kod || kräunutama, karjutama messä kärissäd sess lapsess Kod Vrd käritseme
2. a. midagi intensiivselt (hoogsalt, ruttu, palju) tegema `Puole `päevaga käristasime `sõńniku `laudast `väĺja IisR; iga päe käristasid (jõid palju) `viina Jäm; käristab kahe eest tööd teha Ans; kärista (sae) siit veel puid maha; käristas `piima `juua Khk; Poiss käristas kiha moha (heitis pikali) ja magab Pöi; nüid põle änäm `õiget tubakast, käristäväd va penutagust tõmmata Mar; Vanad päävad juba kää, aga ei jäta mööda `ilma käristamest maha Han; `enne noored mehed käristasid kiba `tõsta Mih; küll ma täna käristasin sõńnikud laiali laodata Juu b. kiskuma, tirima Einad nii `kinni, ma käristesi neid nönda et küüsed kibed Khk; ma ole kadaka `käntusi küll käristand Jaa; sa oled ju uie `tuhli üles käristan Muh; mis tä `soole teind oo, mis sa ta `karvest käristäd Mar; vaat oli `keskelt laiem, vitsad käristadi otsast `piale Tor; ei joua oost [jäälõhest] `välja käristada JõeK; käristemi ta kivvi ärʔ muiale San || pigistama, kägistama raud ket́t käristas lehmal kurgu `kinni Mih Vrd kärutama2
3. rebima, rebestama Seda `riiet ei saa käristata, piab `leikama IisR; mis sa käristad `riidid nii pailu Khk; va poiss käristas kaaned ää küĺjest Mus; Vanast autu kummist sai päti `tallu käristud Pöi; kärista `moole üks `riide riba Muh; üks on raamatu `lõhki käristanud Saa; käristasin ölm `löhki Ris; vanad aśjad kärista kõik kat́ti ja tee põranda `riideks Juu; `lõhki käristanu püksi Trv; Käristä siist naŕdsu veerest üt́s riba Rõu
4. praadima liha käristeta pańni peal VJg; akkan mune käristämä KJn || fig nüid ta (päike) käristäb `luugu KJn