[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kärbik1 kärbi|k (-ŕ-) g -ku Kos Iis Trm Trv Ote San, g -gu V(ḱ- Lei; käŕpik Se); `kärbi|k g -ku RId; käŕpk g `käŕpku Ote Rõu
1. oksatüügastega puu; tugipuu; toestik suvivilja või heina kuivatamiseks `tsuhkru ernetel pandas `käŕpku; kuhja kärbiku, `oslitse; neli kärbikut kuhja orre `ümbre; `kärpkide pääle pandass vili Ote; mee˽tu̬u̬˽hobõsõga˽käŕbikit, saa `rõuku `panma `naataʔ; tedre maranaʔ, suurõ juurõʔ all kui kärbiku; kärbik aid (püstandtara) Kan; kärbigu omma tettu nigu redeliʔ, kat́s tükkü lastass kokku; vili pandass käŕbikõidõ pääle üless kuiuma; lina˽`pańti käŕbikudõ, üt́s kolga mahaʔ, tõnõ pääle `riśti Har; Lina `si̬i̬mne jaoss oĺliʔ erälde joba tettü˽käŕbiguʔ, oĺl võet paras käŕbigu `jämmüne puu, sinnä˽`laśti jämme oherdiga˽mulgu `sisse, nii neli `mulku, säält `lü̬ü̬di pulga˽läbi; Puu äägel oĺl tett kuusõ käŕbikiist Rõu; ḱärbikide aid (kärbikuist ja ristlattidest aed); äi alõ kärbiguḱšti mun, jeŕnidõ varõʔ maal Lei; kärbik um pedäjäne ni kuusinõ, ossaʔ jätet manuʔ, `vassa puultõist a mõni `vassa kat́s Lut
2. kärbisel asetsev suvivilja või põlluheina hunnik `põllu ein on `kärbikus Jõh; `Tõime `kärbikud ja panime `paarite kokku; ei tia kas `annab vihm `mulle `mahti `saatud või ned `kärbikud `kuivadatta; mene `kärbiku `alle IisR; lähen `kaeru kaarutama, panen `õhta kärbikusse Kos; minge pangõ vili ar käŕbikohe Se; kärbikide nei ḱesvaʔ nei `kaaraʔ `pońti Lei
3. okaspäitsed – Trm
4. fig (riiakast, kiuslikust inimesest) ma olõ kui katõ kärbigu `vaihõl (tülitsejate vahel), üts `tsuskass ütest poolõst, tõõnõ tõõsõst poolõst; olt sa üt́s käŕpik, kõõ ossa `vasta; tuu käŕbiguga saa no midägi kõ̭nõldaʔ Se
Vrd kärbis
1. oksatüügastega puu; tugipuu; toestik suvivilja või heina kuivatamiseks `tsuhkru ernetel pandas `käŕpku; kuhja kärbiku, `oslitse; neli kärbikut kuhja orre `ümbre; `kärpkide pääle pandass vili Ote; mee˽tu̬u̬˽hobõsõga˽käŕbikit, saa `rõuku `panma `naataʔ; tedre maranaʔ, suurõ juurõʔ all kui kärbiku; kärbik aid (püstandtara) Kan; kärbigu omma tettu nigu redeliʔ, kat́s tükkü lastass kokku; vili pandass käŕbikõidõ pääle üless kuiuma; lina˽`pańti käŕbikudõ, üt́s kolga mahaʔ, tõnõ pääle `riśti Har; Lina `si̬i̬mne jaoss oĺliʔ erälde joba tettü˽käŕbiguʔ, oĺl võet paras käŕbigu `jämmüne puu, sinnä˽`laśti jämme oherdiga˽mulgu `sisse, nii neli `mulku, säält `lü̬ü̬di pulga˽läbi; Puu äägel oĺl tett kuusõ käŕbikiist Rõu; ḱärbikide aid (kärbikuist ja ristlattidest aed); äi alõ kärbiguḱšti mun, jeŕnidõ varõʔ maal Lei; kärbik um pedäjäne ni kuusinõ, ossaʔ jätet manuʔ, `vassa puultõist a mõni `vassa kat́s Lut
2. kärbisel asetsev suvivilja või põlluheina hunnik `põllu ein on `kärbikus Jõh; `Tõime `kärbikud ja panime `paarite kokku; ei tia kas `annab vihm `mulle `mahti `saatud või ned `kärbikud `kuivadatta; mene `kärbiku `alle IisR; lähen `kaeru kaarutama, panen `õhta kärbikusse Kos; minge pangõ vili ar käŕbikohe Se; kärbikide nei ḱesvaʔ nei `kaaraʔ `pońti Lei
3. okaspäitsed – Trm
4. fig (riiakast, kiuslikust inimesest) ma olõ kui katõ kärbigu `vaihõl (tülitsejate vahel), üts `tsuskass ütest poolõst, tõõnõ tõõsõst poolõst; olt sa üt́s käŕpik, kõõ ossa `vasta; tuu käŕbiguga saa no midägi kõ̭nõldaʔ Se
Vrd kärbis
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|