käpp1käpp g käp|a Jõe/-pp-/ u, sporSa, MuhHiKseHääKI, -ä MarTõsKhnJuuKodKJnVileL(ḱä-SanHarSeLei, ḱa- Se), -uSaL(-oKulMih) RapJuuPltKJn, käppäRId(ukäppa; n käppäJõhVai), käbäKuu 1. a.looma jala (küünistega) alaosa`ammastega ei ole [hüljes] `külge käind, aga käppadega `piigistandJõe; `Suurte käppadega`kut́sikas, sest tuleb suur kuerIisR; `kissal on neli käppäVai; `ülgelesimesed o käpad, tagumised loivadKhk; Jänes oli poastu `moaribeomiku `poegadele käpaga `perse `pihta pannund, ise `ütlend, nüüd akkateise ennast `toitmaPöi; anna käppa (öeld koerale) Emm; kassil oo`pehmed käpädMar; koer käib neĺla käpu pial Juu; kassil, koeral, uńdil on käpadVJg; karu imemä käppä talvel, kuńni `küinlapäävani `üste, peräss tõissKod; koer pand käpu tema õla `pealePlt; karulom sääntse käpä ku inimese jalaHel; tõenekõrd ku kaśs kuseb, siss kisup käpäga`mulda `pääleNõo; peni käpä `katski ajanuʔKrl; `käädrepäävä käänd karh käṕile; konnal omma˽suurõ laja˽käpäʔHar; `küündlepääväni ime [karu] ütte ḱäppä - - siss nakass tõistḱäppä imemäSeb.tapetud looma või linnu (esi)jalg sia `siŋŋid ja käppäd; kaks suppi `keidäb ühe `lamba käppägäLüg; `saare `rahvas `käiväd [hülge] käppäga titte `katsomasVai; jänese käpp, εε `saapud `määridaKhk; Jänese käpägä iäkengi võedaKhn; loomal lõegatakse kaks esimest käppu `teisele ja kaks tagumest käppu `teisele; mo ema `ańdis `talle `terve leeva ja käpu `lamma lihaJuu; nied käpad, singid, nied `pandi `tervelt [soola] KuuK; `ańdis `meile tasuks`lamba esimese käpaJJn; ani `siibu ja käppu keedetiKrkVrdkäps1 2.(laba)käsi (ka hum või pej) `Pruovi kas nie `kindad sobivad sinu käppileKuu; mehel käppäkui `mändä (suur); mis nei käppidegä `torgid; Mis sa vahid käppäd lottus, tule `aita kaJõh; ära tulg oma `mustade käppadega kallaleAns; sönnigud εp kaabita käpugaKhk; pallid `tehti kahe käpu vahel`valmisKaa; kellel on mokka, sellel on käppaPha; käpud kut ruustaŋŋid (tugevad) Vll; Ää topi oma käppusi egase `poole, kuule juttu; Põllud nopiti käpuga `puhtaksPöi; kuidas käpad käivad (kuidas elad) Käi; käpod oo ukkas Kul; sõnikud `laotasime käsitsi, käpugaVig; Käppu `püsti `aama (alistuma) Han; küüned ju käppesKhn; võttiskäppa (käekõrvale) Aud; on käppa löönd, pisikse asja `kuskilt äiand (näpanud); kudas käpp köib, kudas eladPJg; käpuga olen püind [vähki] Vän; Rumalal näidetaks näpuga ja pime katsub käpugaHää; küll on küĺm täna, võtab käpud ääJuu; lapsed pat́sivad käppaKos; [jõulu ajal] sai oma käpaga liha võttaVMr; ära aea käppi `külge, käpad `iemalleSim; käkid tihasse käpa vahelÄks; käpaga lõi teistehk lükkasKsi; kui `kangest `mõtles, `plaani pidas, siis oli pia kahe käpa vahelLai; karma·nsikid olid `laatadel - - kus said käppa `tasku `pista (varastada) Plt; rüäkõrt - - võtit käpäge kokku Krk; `laapab lavva üits kõrd üle niisama käpägaRan; ärä aa `endäkäppi mulle `arja; kel om käpp, tol om käḱk kah; [poiss] pallel miu iks küüdsil ja käpil; nii suur ülekohus et `õkvakäpäga kobida; käpp `olli kulbi i̬i̬stNõo; `naarnu nii etkatõ käpäga pidänü kõttu kińniVõn; `tuĺli päiv `otsa toda `atra käpi otsan `kandaKam; mi sa˽käperdät taast raamatust, kõ̭iḱ iks käṕpi vahelõKan; käpä vahel iks `siäti ja pit́sitedi `tõisi (värvitavaid villu) Urv; käpägaʔ vaiüsäga˽pilluti [heinad] üless `ku̬u̬rma pääleRõu; Poiss lask joba nelä käpa pääl nigu plakinVas; käpa all(a)mõju all(a), võimuses(se) Sai `lelle varanduse oma käppa alle ja `lelle `lapsed on katäma käppa allIisR; ma pole ämma käpa all olndKaa; möni naine on küll `söuke `vahva, et oeab mehe oma käpa allVll; kaśs om pinil käpä allRäp; käppa imemafig(sööma)puudust kannatama Elada ei `mõista, eks ime siis käppa nigu karu `talvelIisR; `Talve akkab käppa imema (see, kes suvel ei tööta) Pöi; vahest ime või käppaVMr; imeb näĺläga käppaTrv; käppa peale panemaomastama, endale võtma või võitma Pani `teise mehe `pruudile käppa `pialeIisR; Mõni inimene tahab igas pool - - käppa pial `panna, oma `tahtmest `saajaHan; Mińnij oĺl uma käpä jo rahalõ päälepannuʔRõu; pańd käpä pääleVas || euf (suremisest)see `olli käpad pea `alla pannudMuh; pani käpad pää `allaRei; juba see pannund `jälle käpäd pea `allaMar; ta on käpäd pia `allapandKJn; Pańd käpäʔ ärʔ pää alaUrv 3.käepidemest käsitsetav ese a.rehekäpp käpäga käänetas tapand ümmerTrv; `kaaru tõsteti käpage; käpäl puust pikk vaŕs perän, pistit `üśke uniku `sissi ja visasit `sarja Krk; käpäl olliva vaśt pu̬u̬ltõi·st `tolli laiad `laprigud arud; käpägä tõsteti aganit ja `põhkuRan; võta nukast käpp ja pane `viĺlä `sarjaNõoVrdkäpik, käpiline, käpisb.kalatõstmise vahend suvel - - ei old `tarvis sedä käppä, aga just `külmäl ajal, siis pidi käpp olemaKuu; see oo `müimise käpp, sellega `võetse `talve kalu `välja `tündri sihestMuhc.kartulikonks pane käpp kardula vau `pääleSaa; käpage [kartuleid] võtten ei kaabi `küüsi äraPst; käpäga om ää `kartult `kaapiOted.pannipihid tsõõrik pańn oĺl sääne `määntsel es olõʔ `handa, noil oĺl käppRäp; pliini ḱapp puinõ ja otsah om ravvanõ, minga võõdass `vällä ahostSe 4.figmitmesuguste esemete (konksjas) osa (sag pl) kui simavor ei `tõmma sedä käppä maha, siis sõit (rong) `sisse ei tuleLüg; `peŋŋi käppad (paadipingi toed) Jõh; labida varre käpp (kark); niie käpad (kolgid) Kul; rauast käpad puu sees, äkke `moodi, lõhub karet, see on anijalg ehk käpadLih; sõela raputamese käpp [veskis] Var; anejalg, käpad olid `küĺges, need `joosid sedasi maa `sisse ja, `lõhkus näid mättud Aud; piĺli käpadaeavad [ankru] `piĺli `ümmerHää; iga `asple käpa vahel on üks küinar [lõnga] Ris; Suuremalt jault veskitel õli pilli külles käpp puust vai rauast - - mis sõela raputasTrm; üte obese vedru äǵel olli viie käpäga, kate obese jaoss olli säedse vai `ütsä käppä Kam; meil ommaʔkäpäʔ [vikatil] man; `kanga käpäʔ (niiepuude kolgid) nu̬u̬ omma kohe `nitse˽manu˽pandass; käṕpiga `aeti seemeńd maa `sisse Har; `ankril om viiś vai katś käppä Räp; üte ḱäpaga `jaakre ja katõga ja nelägaSe || ilustus, muster vööl olid vask käpad, `uhked, toredEmm; vask vöö, vask käpad olid pεεlKäi; jah, ikke `kindad olid kirjod, käpad ja roosid ja `nioksed `tehti `sisseKir; laba`kindad, käpad või kańdid pealMih 5.taimeosa (sag juur) `juudakäbä `juurigal on kaks käppaVNg; Rugil on käpad `küĺges, neesammud käpad `tolmavadPöi; küll om suure sibule käpa (säugud) all - - kole juragu käpa omKrk