[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

käpp1 käpp g käp|a Jõe/-pp-/ u, spor Sa, Muh Hi Kse Hää K I, Mar Tõs Khn Juu Kod KJn Vil eL(ḱä- San Har Se Lei, ḱa- Se), -u Sa L(-o Kul Mih) Rap Juu Plt KJn, käppä RId(u käppa; n käppä Jõh Vai), käbä Kuu
1. a. looma jala (küünistega) alaosa `ammastega ei ole [hüljes] `külge käind, aga käppadega `piigistand Jõe; `Suurte käppadega `kut́sikas, sest tuleb suur kuer IisR; `kissal on neli käppä Vai; `ülgel esimesed o käpad, tagumised loivad Khk; Jänes oli poastu `moaribe omiku `poegadele käpaga `perse `pihta pannund, ise `ütlend, nüüd akkate ise ennast `toitma Pöi; anna käppa (öeld koerale) Emm; kassil oo `pehmed käpäd Mar; koer käib neĺla käpu pial Juu; kassil, koeral, uńdil on käpad VJg; karu imemä käppä talvel, kuńni `küinlapäävani `üste, peräss tõiss Kod; koer pand käpu tema õla `peale Plt; karul om sääntse käpä ku inimese jala Hel; tõenekõrd ku kaśs kuseb, siss kisup käpäga `mulda `pääle Nõo; peni käpä `katski ajanuʔ Krl; `käädrepäävä käänd karh käṕile; konnal omma˽suurõ laja˽käpäʔ Har; `küündlepääväni ime [karu] ütte ḱäppä - - siss nakass tõist ḱäppä imemä Se b. tapetud looma või linnu (esi)jalg sia `siŋŋid ja käppäd; kaks suppi `keidäb ühe `lamba käppägä Lüg; `saare `rahvas `käiväd [hülge] käppäga titte `katsomas Vai; jänese käpp, εε `saapud `määrida Khk; Jänese käpägä iä kengi võeda Khn; loomal lõegatakse kaks esimest käppu `teisele ja kaks tagumest käppu `teisele; mo ema `ańdis `talle `terve leeva ja käpu `lamma liha Juu; nied käpad, singid, nied `pandi `tervelt [soola] KuuK; `ańdis `meile tasuks `lamba esimese käpa JJn; ani `siibu ja käppu keedeti Krk Vrd käps1
2. (laba)käsi (ka hum või pej) `Pruovi kas nie `kindad sobivad sinu käppile Kuu; mehel käppä kui `mändä (suur); mis nei käppidegä `torgid; Mis sa vahid käppäd lottus, tule `aita ka Jõh; ära tulg oma `mustade käppadega kallale Ans; sönnigud εp kaabita käpuga Khk; pallid `tehti kahe käpu vahel `valmis Kaa; kellel on mokka, sellel on käppa Pha; käpud kut ruustaŋŋid (tugevad) Vll; Ää topi oma käppusi egase `poole, kuule juttu; Põllud nopiti käpuga `puhtaks Pöi; kuidas käpad käivad (kuidas elad) Käi; käpod oo ukkas Kul; sõnikud `laotasime käsitsi, käpuga Vig; Käppu `püsti `aama (alistuma) Han; küüned ju käppes Khn; võttis käppa (käekõrvale) Aud; on käppa löönd, pisikse asja `kuskilt äiand (näpanud); kudas käpp köib, kudas elad PJg; käpuga olen püind [vähki] Vän; Rumalal näidetaks näpuga ja pime katsub käpuga Hää; küll on küĺm täna, võtab käpud ää Juu; lapsed pat́sivad käppa Kos; [jõulu ajal] sai oma käpaga liha võtta VMr; ära aea käppi `külge, käpad `iemalle Sim; käkid tihasse käpa vahel Äks; käpaga lõi teist ehk lükkas Ksi; kui `kangest `mõtles, `plaani pidas, siis oli pia kahe käpa vahel Lai; karma·nsikid olid `laatadel - - kus said käppa `tasku `pista (varastada) Plt; rüäkõrt - - võtit käpäge kokku Krk; `laapab lavva üits kõrd üle niisama käpäga Ran; ärä aa `endä käppi mulle `arja; kel om käpp, tol om käḱk kah; [poiss] pallel miu iks küüdsil ja käpil; nii suur ülekohus et `õkva käpäga kobida; käpp `olli kulbi i̬i̬st Nõo; `naarnu nii et katõ käpäga pidänü kõttu kińni Võn; `tuĺli päiv `otsa toda `atra käpi otsan `kanda Kam; mi sa˽käperdät taast raamatust, kõ̭iḱ iks käṕpi vahelõ Kan; käpä vahel iks `siäti ja pit́sitedi `tõisi (värvitavaid villu) Urv; käpägaʔ vai üsäga˽pilluti [heinad] üless `ku̬u̬rma pääle Rõu; Poiss lask joba nelä käpa pääl nigu plakin Vas; käpa all(a) mõju all(a), võimuses(se) Sai `lelle varanduse oma käppa alle ja `lelle `lapsed on ka täma käppa all IisR; ma pole ämma käpa all olnd Kaa; möni naine on küll `söuke `vahva, et oeab mehe oma käpa all Vll; kaśs om pinil käpä all Räp; käppa imema fig (sööma)puudust kannatama Elada ei `mõista, eks ime siis käppa nigu karu `talvel IisR; `Talve akkab käppa imema (see, kes suvel ei tööta) Pöi; vahest ime või käppa VMr; imeb näĺläga käppa Trv; käppa peale panema omastama, endale võtma või võitma Pani `teise mehe `pruudile käppa `piale IisR; Mõni inimene tahab igas pool - - käppa pial `panna, oma `tahtmest `saaja Han; Mińnij oĺl uma käpä jo rahalõ pääle pannuʔ Rõu; pańd käpä pääle Vas || euf (suremisest) see `olli käpad pea `alla pannud Muh; pani käpad pää `alla Rei; juba see pannund `jälle käpäd pea `alla Mar; ta on käpäd pia `alla pand KJn; Pańd käpäʔ ärʔ pää ala Urv
3. käepidemest käsitsetav ese a. rehekäpp käpäga käänetas tapand ümmer Trv; `kaaru tõsteti käpage; käpäl puust pikk vaŕs perän, pistit `üśke uniku `sissi ja visasit `sarja Krk; käpäl olliva vaśt pu̬u̬ltõi·st `tolli laiad `laprigud arud; käpägä tõsteti aganit ja `põhku Ran; võta nukast käpp ja pane `viĺlä `sarja Nõo Vrd käpik, käpiline, käpis b. kalatõstmise vahend suvel - - ei old `tarvis sedä käppä, aga just `külmäl ajal, siis pidi käpp olema Kuu; see oo `müimise käpp, sellega `võetse `talve kalu `välja `tündri sihest Muhc. kartulikonks pane käpp kardula vau `pääle Saa; käpage [kartuleid] võtten ei kaabi `küüsi ära Pst; käpäga om ää `kartult `kaapi Ote d. pannipihid tsõõrik pańn oĺl sääne `määntsel es olõʔ `handa, noil oĺl käpp Räp; pliini ḱapp puinõ ja otsah om ravvanõ, minga võõdass `vällä ahost Se
4. fig mitmesuguste esemete (konksjas) osa (sag pl) kui simavor ei `tõmma sedä käppä maha, siis sõit (rong) `sisse ei tule Lüg; `peŋŋi käppad (paadipingi toed) Jõh; labida varre käpp (kark); niie käpad (kolgid) Kul; rauast käpad puu sees, äkke `moodi, lõhub karet, see on anijalg ehk käpad Lih; sõela raputamese käpp [veskis] Var; anejalg, käpad olid `küĺges, need `joosid sedasi maa `sisse ja, `lõhkus näid mättud Aud; piĺli käpad aeavad [ankru] `piĺli `ümmer Hää; iga `asple käpa vahel on üks küinar [lõnga] Ris; Suuremalt jault veskitel õli pilli külles käpp puust vai rauast - - mis sõela raputas Trm; üte obese vedru äǵel olli viie käpäga, kate obese jaoss olli säedse vai `ütsä käppä Kam; meil ommaʔ käpäʔ [vikatil] man; `kanga käpäʔ (niiepuude kolgid) nu̬u̬ omma kohe `nitse˽manu˽pandass; käṕpiga `aeti seemeńd maa `sisse Har; `ankril om viiś vai katś käppä Räp; üte ḱäpaga `jaakre ja katõga ja neläga Se || ilustus, muster vööl olid vask käpad, `uhked, tored Emm; vask vöö, vask käpad olid pεεl Käi; jah, ikke `kindad olid kirjod, käpad ja roosid ja `nioksed `tehti `sisse Kir; laba`kindad, käpad või kańdid peal Mih
5. taimeosa (sag juur) `juudakäbä `juurigal on kaks käppa VNg; Rugil on käpad `küĺges, neesammud käpad `tolmavad Pöi; küll om suure sibule käpa (säugud) all - - kole juragu käpa om Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur