känku, känkus`känku, `känkusS 1.kõveras(se), kägaras(se), konksu(s) köveraks `känku tarib ennast, sihest `aige; loom külmaga `känkus, kribus, seĺg `küirusJäm; sörmed külmaga nii `känkus, p‿saa `sirge; vana inimine nii kogu vädand - - nii `känku jäänd; istub jalad `känkus, vaheliti (rätsepistes) Khk; see rätik `kuskis `känkus olnd, suured kurrud vötndVll; ää vεdag nõnna `känku ennast (magades); tagumised jalad nii kõveras, `känkus etMuh; Siilid vidavad ennast ikka känku, kui kiskid inimene vöi loom neid satudabEmm; Kes `viskas `riided sedasi `känku Rei; see kaŋŋas `aeti [vanutamisel] nii `känku et ermKäi || tükki, panka Märg muld jääbkaevates `känkuReiVrdkänksu, käkrus 2.kängu(s) `känkus loom, ep söö ega kasuJäm; soode `ääres kasuvad `känkus puud, lühised ning köveradKhk; põrsas oo `känku jään, põle `õiged `söömist saanMuh; känku kukkumaalt minema, sisse kukkuma äi Peet pole sennega `känku mitte kukkundEmm