kämm1kämm g kämmuPöiMuhLäPõ(kemm g -oMar) KeiKadKod(g -o) eL(ḱämmSan, ḱammOteV, g -o), kämmiJaaLNgväike (ajutine) heinahunnik pisike eina unnikas, se‿o kämm, tehatse märja `aaga, tugev sületäis ikka onJaa; teeme einad `kämmu, labuse‿p sünni panna velMuh; kaks `kämmu `kõrvu kutsuti eina aun Rid; `Vihma akkas tulema, `katsusin et sain einad veel `kämmu; kui ta (hein) siss veel ei ole kuib, siss - - `laotasse kemmud veel laiale, `ändäMar; vanass `tu̬u̬rved eenäd pandud `kämmu; kämmud one tiĺlukesed, `tõmmad uńniku ku vihim tulebKod; Kämmu võid sellätävvege kodu viiaHel; võtab tolle kämmu vigla `otsa jalähäb Ran; mes kueva aena es ole, nu̬u̬ `panti `kämmu; ruga `olli suur, kämm `olli `väikeNõo; `kämme tet́ti vihmatsega, kui ain liḱe; tulli kuivilm, `pilseme kämmu laḱka, pannime kämmudest puie `pääleKam; aina `panti `kämmu, peräst rukka, ku kuiva ollivaOte; toorõss hain `pańti `kämmo Kan; ku vihmatsõ ao olli, siss `pańti [heina] ütest kämmust `tõistõ Urv; mehe `niiti, naasõʔ pańni haina˽`ḱammuHar; kui hain kuiv, tetti suurõ˽kämmuʔ, kolm vai nelli tükkü `ku̬u̬rmaheRõu || vilja- või õlehunnik kaera kämm `olli laiale Muh; `Niitmise `aigu tõmmati vili vikatiga `õkva`kämmuRõn; üits ḱämm `õĺga SanVrdkämbak, kämmukas, kämmäk, kämmüsss, kämu, kämukas, känn2
kämm2kämmSaa, käḿmPstHls, g kämmi; kämm g kämma, -äHlslapikpuur, käämer kämmige lastass [rattarummule] pussi jaoss, auk`sissePst; kämmäge puurits ratta rummu `auku suurepes; sis ummikid tetti sellege, ehk `lasti enne `auku kämmage, `u̬u̬ĺmege tõmmati libevesHlsVrdkämmel1