käkk1käkk g käkieP, käkuHi(-o Käi) TrvKrkSan, käkkiR(n käkkiVai; g kägiKuuVai); käḱk g käkiMuhHanVarMihhvVJgSim, MT(ḱäkkSan) KrlRõu, käkü, käḱüUrvRõuPlvRäp; ḱakk g ḱaku V 1.tainast pätsike a.verikäkk; verileib tänä käkki, `huome `vorsti, tuna `kisku `kintla `ruogarhvl Kuu; pane rukki jahu vere `ulka, siis saab käkkiVNg; käkkide `sesse pannasse `rasba ja verd ja jaho jaMar; kui loom saab ää tappa, siis tehakse käkki ehk `maukuMär; eestroog oli praetud käkidKir; käkki tehäse siis, ku `looma tapetse, odra jahudest, verd `sisse kua, `rasva ja, panni piäl [küpsetatakse] Var; käkke `tehti verest ja jahustSaa; isa istub `nurkes, süle käkkisi täis = ahi ja keris; kenel oli `paĺlu tappa, oli mito `aega käkki `süiaRis; käkk tehakse verest, `üitakse verekäkk või verikookKei; käkki saab sia ja `lamma verestKos; `pańdi jahud `sisse senna vere `ulka ja vieretati ää nesukesed pikergused munad ja küpsetati vel supi sies ära, ja sis sõime sis neid, `üiti käkistHljK; `lamma verest käkid on kiige paremad, ni̬i̬d tulevad `äśti kobedadVil; käkile teid kastet ka manuPuh; tu̬u̬ sa meele ka käḱkeNõo; ma höörätä ḱakkõ kas lauva pääl, vai katõ peo vahel Kan; Verest tet́ti mõ̭nikõrd ḱakkõRõu; pańnite rasva küdsämä ja käḱü˽lõigitelipsoss, pańnite rasva `sisseRäpVrdkäkileibb.valge odra- või nisujahukäkk käki kohe [öeldi] ika paĺl, limp ika natuse `väiksemKhk; `valged käkid tehakse jahust ja liha pannakse ka `sisseJaa; Ega käkil oli vehenelihatükk sees ja käkid olid ise kinad ümargestEmm; Käkid tehti odrajahust ilma vereta Käi; käkid on suuremad kui klimbidÄks; `valged käkki `tehti võipiima `sisse, odra või nisu jahust sõtkuti ära, käpa vahel `tehti mot́sikudLai; mina tahan odrajahu käkkaPlt; rasvage keedets `suurmid, kardulid, mõni käḱk või liḿp sekkä [supile]; tetäs pudru sehen `valgid käkkeHls; taenass pätsitedi käḱkess ja `pańti patta `ki̬i̬mä; kost saap, sääld `võetass – kel om käpp, tol om käḱk kah Nõo; mia panni käki `sinnakummi`mulku `lämmäleRõn; võileeme `sisse kastõti kesvä jahu, `laśti vesi `ki̬i̬mä minnäʔ, sõ̭ss `pańti `su̬u̬la kah `sisse, sõ̭ss tet́ti käḱüʔUrv; Ma˽küd́si rasva ärʔ sibulidõga˽ja tei tu̬u̬st `tahta ja˽keedi sõ̭ss ḱakuʔRõu; sitavidämise `talgoss tet́ti `valgõ˽ḱakuʔVas; `valgid käkke teti kesväjahust rõõsapiimä vai võileemeʔ `sisse Räp; teḱke ḱakka (klimbisuppi) Sec.kamakäkk perenaise viive oodakuss `mõtsa kama käkke, egäl ütel üte käkuKrk; `luśkaga võtit `peiu toda kama, peo vahel mütsitit kokku käkiss Nõo; paksost kamast tetäss käküʔRäpVrdkääk1 2.(tänkjas) tükk a.klomp obusel käkid (lumetükid) [kabja] all, kui `pehme ilm ooMuh; `tehtagse lomest käkod - - siis akab se lomesöja pedameneKäi; kui sula lumi, siis poesid munserdavad lume käkkisiKos; jahu pudru `ki̬i̬tse, siss kääńd `suurtõ ḱakku, siss säält ańdKrl; Kuʔ [lina] oĺl ärʔ ilusahe `valgõss pleegit, sõ̭ss oĺl ku˽lumõ ḱakkRõu; [pudrul] käküʔ `sisse jäänuväʔPlvb.sõnnikupabul `Naabru`naine ku leis `karjatieltkäkki`unniku, sis kõhe `põllesaba üläs ja käsidegä käkkid`põlle; Käkki `süödeti sigule, kuum vesi `kalleti `pääläLüg; `enne `süödeti sigu obose käkkidega, siga sei ja `kasvasJõh; si̬i̬ `lamba käḱkom rasse `laoteKrk || fig Kus käkk `kerkis vee `pεεle (inimene, kes peab end teistest tähtsamaks) Ris 3. a.pej(vana)inimesest münosugost vana käkki ei `aita `kiegi; ma olen üks va mulla käkk, muud `ühtigiRis; sea oled üits käḱk (vedelvorst), `seantsid käḱk mehi mea ei salliHlsb.ir, humkäki keel (Käina Utu küla keel) Käi; Kärevere käkidKsi; `Kärsnä käki (Kärstna elanikud) Hel