[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

käkas|kaela käkas- S(-ss- Muh) Kse Han PJg Kos VJg Iis Trm Pal
1. a. uperkuuti, ülepeakaela kukkus käkas`kaela puu otsast Vll; tuli laudilt käkas`kaela `alla Jaa; `Voata ede, et sa‿b liha siit käkas`kaela `alla, sii on nii järsk Pöi; kukkus käkas`kaela üle aa Kse; ta läks käkas`kaela vette, pea `allapidi, jalad ülessepidi VJg; ajasin käkas`kaela (?kukerpalli) Iis; käkas`kaela läks maha, kui aas `vankri `vasta väravad Pal b. kägarasse, kõveraks Vikat aeti ääsi pial punasest, siis keerati ta käkas`kaela kokku; Mees võtnud ja murinud need rauad käkas`kaela katki Trm || fig lehm aand ennast käkas`kaela sõime `alla Kos Vrd käkaskaala, käkerkaela
2. kiiresti, tormakalt, ülepeakaela käkas`kaela teeb ühe töö ära, sellel pole ette nägu magu midagid Jäm; ma joosi käkas`kaela `sönna, pole midagid Jaa; See minemine oli ju nii käkas`kaela, et seal es olnd aru peal; üks käkas`kaela `tehtud asi Pöi; nee tulavad ühe rasamaga kõik, nee tulevad käkass`kaela kõik (viljad valmivad korraga) Muh
Vrd kakas|kaela, kägas|kaela, käkaskili, käkeskaela

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur