käkas|kaelakäkas-S(-ss-Muh) KseHanPJgKosVJgIisTrmPal 1. a.uperkuuti, ülepeakaela kukkus käkas`kaela puu otsastVll; tuli laudilt käkas`kaela `allaJaa; `Voata ede, et sa‿b liha siit käkas`kaela `alla, sii on nii järskPöi; kukkus käkas`kaela üle aaKse; ta läks käkas`kaela vette, pea `allapidi, jalad ülessepidiVJg; ajasin käkas`kaela (?kukerpalli) Iis; käkas`kaela läks maha, kui aas `vankri `vasta väravadPalb.kägarasse, kõveraks Vikat aeti ääsi pial punasest, siis keerati ta käkas`kaela kokku; Mees võtnud ja murinud need rauad käkas`kaela katkiTrm || figlehm aand ennast käkas`kaela sõime `allaKosVrdkäkaskaala, käkerkaela 2.kiiresti, tormakalt, ülepeakaela käkas`kaela teeb ühe töö ära, sellel pole ette nägu magu midagidJäm; ma joosi käkas`kaela `sönna, pole midagidJaa; See minemine oli ju nii käkas`kaela, et seal es olnd aru peal; üks käkas`kaela `tehtud asiPöi; nee tulavad ühe rasamaga kõik, nee tulevad käkass`kaela kõik (viljad valmivad korraga) Muh Vrdkakas|kaela, kägas|kaela, käkaskili, käkeskaela