kähmakas1kähmak|asEmmMärTõsHääNisJuuKuuKKoeVMrKadVJgPltPil, `kähmak|asJõeJõhIisR, g -a; kähmäk|äs g -äMar, `kähmä|gäs g -käKuu, `kähmä|kä g -gäVai; kähma|k JürKad, g -kaKäi(kε-) JMd, -kuAud; kähmä|k g -ku KodKJnTLäRõnSan 1.suur tükk, käntsakas; pahmakas sain üvä `kähmäkä liha; jo tuled taas `leivä `kähmäkä kääsVai; `Leikas εε kähmaka `leibaEmm; suured kähmäkäd `teitel `leibu käe Mar; sai kähmaka maadTõs; Neelus, si̬i̬ on `seuke `ahne `sü̬ü̬ja, nägu `tõmmab - - suure kähmaka - - ja läheb Hää; vat sõrmusest pidi läbi tulema siis suur kähmakas `lõnga Juu; siis olivad nisuksed ümmargused suured villa kähmakadKuuK; sain suure siebitüki nagu kähmakaKad; leib kua `nätske ku vara ahjuss `väĺjä võtad, nagu kähmäk jäeb ammasse `külgeKodVrdkahmakas1, kähm 2.salk, trobikond; kobar loomad läävä kokku kähmäkude Ran; `pähkme kähmäkNõo; kähmäkun säl na ku̬u̬n ollivaRõn