kähku1`kähku (kähko) üld(-üKuuVai; `ḱä- SanV [`ḱa-RõuSe]); täiendina komp `kähkumJür, -mpHel 1.kiiresti, ruttu käi siis `kähko, älä pali `aiga `viedäLüg; miä jo `uodan, tule `kähkuVai; saab `kähku sellega akkama Ans; läks nii `kähku meitelt εε; pane ennast `kähku `valmisKhk; paneme `kähku einad labuseVll; üsna `kähku paneb piliseksMuh; et sa `kähko keid, et sa vedele `kuskis mette Mar; ma `kähku `kεia ei või, kεin `luusadi `luusadiKul; ema suri nii `kähku ära, aga isa oli `tõstaAud; mul tule naa `kähku `meele mette PJg; mina seda `vinnamist ei saĺli, tü̬ü̬d peab ikki `kähku tegema Saa; `kähku `kähku [töö] ää lõpetada; vahest tuleb müristamese vihm `kähku üles Ris; pane kääd `kähku [töö] `küĺge Kos; mine `äśti `kähku, suad rutem tagasiJuu; ega kaua sial old, tulin `kähku tulema JMd; `kärmel inimesel lähäb tüö `kähku Iis; tegi `kähku minekut Kod; tee `kähku, ära viida `aegaLai; `kähku käis nii etVil; Nindagu `kamre usse link lõnksaten, siss tidruk `panden `kähku mineme `jälle Hls; teeme äste `kähku Nõo; teke `kähku ja olge virga, vihm om tulekil Ote; mispärast sa nõnda `ḱähku lähät, kas sul `aiga minna ei oleSan; ti̬i̬ʔ õigõ˽`kähku et, innembi ärʔ saaKan; ma lää `õkva `kähku minemaPlvVrdkähka, kähkult, kähkust 2.kärmas; kiire küll tama on `kähku inimeVai; nii `kähku käimagaAns; [lambatall] `Kõpsab jalaga `vasta maad, sie on niisuke `kähkum oopJür; `kähku miesIis; si̬i̬ oo `kähku kõnege Krk; temäl om `kähku latse, vanembe ka `kähku inimese mõlembe; ole vähä `kähkump Hel; ta‿m `sände `kähku vanamut́t, tedä saap sinna ja siiä Nõo; sa olet väg‿`ḱähku minemeSanVrdkähk