Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 4 artiklit
kähku1 `kähku (
kähko)
üld(-
ü Kuu Vai;
`ḱä- San V [
`ḱa- Rõu Se]); täiendina komp `kähkum Jür,
-mp Hel 1. kiiresti, ruttu käi siis `kähko,
älä pali `aiga `viedä Lüg;
miä jo `uodan,
tule `kähku Vai;
saab `kähku sellega akkama Ans;
läks nii `kähku meitelt εε;
pane ennast `kähku `valmis Khk;
paneme `kähku einad labuse Vll;
üsna `kähku paneb piliseks Muh;
et sa `kähko keid,
et sa vedele `kuskis mette Mar;
ma `kähku `kεia ei või,
kεin `luusadi `luusadi Kul;
ema suri nii `kähku ära,
aga isa oli `tõsta Aud;
mul tule naa `kähku `meele mette PJg;
mina seda `vinnamist ei saĺli,
tü̬ü̬d peab ikki `kähku tegema Saa;
`kähku `kähku [töö] ää lõpetada;
vahest tuleb müristamese vihm `kähku üles Ris;
pane kääd `kähku [töö] `küĺge Kos;
mine `äśti `kähku,
suad rutem tagasi Juu;
ega kaua sial old,
tulin `kähku tulema JMd;
`kärmel inimesel lähäb tüö `kähku Iis;
tegi `kähku minekut Kod;
tee `kähku,
ära viida `aega Lai;
`kähku käis nii et Vil;
Nindagu `kamre usse link lõnksaten,
siss tidruk `panden `kähku mineme `jälle Hls;
teeme äste `kähku Nõo;
teke `kähku ja olge virga,
vihm om tulekil Ote;
mispärast sa nõnda `ḱähku lähät,
kas sul `aiga minna ei ole San;
ti̬i̬ʔ õigõ˽`kähku et,
innembi ärʔ saa Kan;
ma lää `õkva `kähku minema Plv Vrd kähka,
kähkult,
kähkust 2. kärmas; kiire küll tama on `kähku inime Vai;
nii `kähku käimaga Ans; [lambatall] `Kõpsab jalaga `vasta maad,
sie on niisuke `kähkum oop Jür;
`kähku mies Iis;
si̬i̬ oo `kähku kõnege Krk;
temäl om `kähku latse,
vanembe ka `kähku inimese mõlembe;
ole vähä `kähkump Hel;
ta‿m `sände `kähku vanamut́t,
tedä saap sinna ja siiä Nõo;
sa olet väg‿`ḱähku mineme San Vrd kähk
kähku2 sie naesterahvas on natuke edevad `kähku (edeva võitu) Kad
kähku3 piim om `kähku löönu (kokku läinud) Trv Vrd kähu2
kähku4 ma ei kuule `kähkugi (mitte midagi); põld `kähkugi kuulda Juu Vrd kihku,
kõhku