kähkkähkMarKulKirKod, g kähu (käho) MärVigPJgTorkiire, kärmas se oo üsna va kähk mees Mar; pikäldäse `väoga obone, põle na kähk mete; Küll on kähk mees löömaVig; `ärgega oli parem `töötada, need olid pikaldased, sedasi läind kui mõned kähod obosed; kähk `käima PJg; Ku oo kähk obu, jõuad ka ruttu edasi Tor || äkiline rabandus suretab äkiste ää, see üks vägä kähk tõbiVigVrdkähku1, kähu1