kägarkägarSspor LK, IPõ, kägar|asMuhLJür, g -a; kägär g -äKuuVNgLügMar/-äs/ VarTõsJuu(g -a) KJnTrvRan(-ǵ-) PuhKamVas, -e HlsKrk; käkär g kägäräPlv; ḱagr (kägr) g ḱagraUrv 1.(kõva) tükk või pabul; tomp, nutsak `lamba sitta kägäräLüg; saue kägarad nii kövad, p‿lehe `katki; ader ajab suuri kägarid ees; `papri kägarKhk; Mis `moodi `sõuksed kägarad (mullatükid) `peeneks soab, mis teeb ägi nendega; Öhesi `suuri kägarid (masinaosi) sealt `autu pealt moha kikerdati, mina‿s soa aru mis nee olidPöi; pahkpuul kasvab puu kägaras (mügar) küĺle `piale `väĺlaLih; inime oli nagu kägar maas Kse; `korjas maast sita kägäru Tõs; kui laps teeb kägarad, siss lapse kõht on kõbaKei; obose seta kägär; suured mulla kägärädJuu; Kägarate `kaupa sialt looma `perssest tuleb Jür; [haige inimene] `istus nagu veke kägar plita ies JJn; `lamba kägäre ku `aavle, neid ei saa kudaki `laote; külmäge kokku `kiskunku kägär Krk || mudamättalise põhjaga koht Võrtsjärves käǵär om `umbess poolen järven - - sääl om pori kühmud vai mättäd; käǵärä pääl mutiga tõmmassime, `oĺli ahunit säälRan || kobar `pähkla kägärJuu || `enne kui vaemud `mõises käind siis puhand ja teind sedasi vaemu kägärad, teese pea ja teese perse, sedasi `rõngasJuuVrdkagar1 2.vilets, kidur (olend, taim) `lamba talled ku need jääväd nihukseks vähikseks `jälle, küll oo aga kägäräd Mar; tal põld `ühtki ead `looma, kõik va viletsad looma kägarad Mär; see ei ole `miski loom, oo üks kägarasTõs; vilets loom, nagu va kägarNis; sügisene `lamba tall jääb kägarast; tänavused kualikad on kohe nisukesed kägarad et äbi nähaKad; vana kägärä pedäjä siin Undisu̬u̬n kasvasseKam; `põrsa ḱagr Urv || äda kägaras (hädaldaja) KseVrdkigar Vrdkägrats 3.kähar, kähardatud kägäräd `juuksed KuuVrdkäbar2 Vrdkägarik, käkar