[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

kuusk1 kuusk (-śk) g kuuse eP M, `kuuse R(n `kuuske Vai)
1. okaspuu (Picea) `tarvis `menna `kuuse järele `metsa; `kuuskidel `onvad näred; `metsas on pali `kuuski küll; `käisid siin `kuuses (kuuse otsas), siit `paistas [kätte] kõik kui kerik põles Lüg; säälpuol joge `kasva suur `kuuske; midä tehä nei `kuuskiga Vai; Mehed naagu kuused (pikad, tugevad) Pöi; ainuld männad ja kuused on lülised, üks külg vaigune Phl; Üks kuusk kulla määl, teised kuused kummardavad = õpetaja ja rahvas kirikus Han; `metsas kasvab paelu `kuuśka; kuusk tuleb `noores kuus ja põhja `poole maha `laska Tõs; kuusk tahab mudast ja mullast maad Tor; suured kuused `ümmer maja Ris; miks `kuuskedes käbi ei ole tänavu Amb; ravas `kasvab `kaśka ja `kuuśka JMd; kuusel on paĺju `tõrva ja `vaiku IisK; aia jäären pali `kuuski Kod; `kuuśkedega ehitässe KJn; üit́s kuuśk kumartess, kiḱk laań lamess = kirikun ku rahvass põlvili Krk; kuuse all(a) (kindla peavarjuta) mul kattusse alust ei õle - - kas mene `metsä `kuuse `alle kõhe Lüg; ta on nüid `metsas kuuse all Rei; mitte kusagilt ei soa öömaja, ehk kas mine kuuse `alla Juu; nüid ei oole aset `kunnigi, mine või kuuse ala Krk
2. kuusepuit menest puust sie laud on, kas `kuusest; `kuused `raksudes põlevad, kadakad kärisedes Lüg; Parred olid alati kuusest, kuuse puu oli `kerge ja tugev Pöi; sõela põhi oo kuuse `pindadest Muh; `kuuskest ja `mändest ikke `tehti neid kappu Mar; rehavars on kuusest Var; varvust aed oo `tehtud `kuuskedest Mih; kuusest saab paelu `tarbepuid Vän; `kuuskest sai koa ekke [peergu] Tõs; Riha vaŕss oli kuusest või oavast Kei; `Lähker `tehti kadakast [või] kuusest Amb; ehitusepuu one kuusk ja mäńd Kod; riha vaŕss kuusest, kaśk on `raske Plt; suure tõrikse om kuusest, paksu `laudest Hls; sedä `kuuske es panna `seinä, kellel alasspidi oksa, temä löövät tule esi `vällä Krk
3. (kuusega sarnane okaspuu) saksamaa kuusk lehis saksamaa kuusk on `surno `aedas istodod Käi; saksamaa kuusel kasvavad oksad alaspidi Koe; saksamaa kuusk, nied on ikke teist `seltsi, pikemad okad, tümemad IisK; saksamua kuusk ajab õkkad maha Kod; eegeldańn ei aa maha oma kübenit, saksamaa kuuśk aa maha Krk; soome kuusk nulg vaist ku `surnuaia `pääle `ru̬u̬ne teeve, tuvvass soome kuuse `oksi Krk; kuramaa kuusk ?nulg kuramaa kuuśk, laia oksa, tõine küĺg aĺl, tõine aĺlass (okkad alt hallid) Krk
Vrd kuus2, kuuses, kuusik1
kuusk2 kuuśk g kuuse põldosi kuuśk, mustad tõrva pisarad on `otsas, obune süeb viel, aga luomad ei taha KuuK Vrd kuusik2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur