kuus2kuuś g kuuseT(-õVõn), kuusõV(kuuš, kouž́ g kousõLei); p -kuust Hel; gpl KuusteHää; abl pl kuustestKrk 1. kuusk Ei tule parmud kallal rupsikus tihidate kuuste allHää; laane kuustest lõhuti ka nõu `lauduKrk; ega viserigun `kuusi ja pedäjit ei oleRan; om ike tuulel jõud, mitu kuust om siin pikäli murretu; ma istutini̬i̬ kuuse siiäNõo; [ta] jäänu `sinna `kuuste ja `liĺle `sisse makama; mõnikõrd tulep kägu siiä `kuuste (kuuse otsa) ja kuugup tanVõn; laanen kasvava nõgla puu, kuus ja petäiKam; kuuste otsan om paĺlu `kuńneSan; Kõvvõŕ kuuś kasuss kooba lävel = koera saba Urv; `naksi kõvastõ`vihma sadama, [ma] lätsi kuusõ ala; taa om vana kuuś- - `ossõ manu jo vana haĺli habõnaʔ kasunuʔHar; lü̬ü̬˽kuusõlõ `küĺge mõ̭ni tirakPlv; [kuningapoeg] kuuĺd et, kuusõn (kuuse otsas) laaletass; hiiŕ `peĺgässkuust Räp; kui `kuustõ (kuuse otsa) läät, siss `perse kisot, `liina läät, raha panõtSe; kuuse alla minema peavarjuta jääma[tal] `paĺli elumaja mahaʔ, no˽minge vai kuusõ alaHar; kui miiśs meelüśs, sis mine [abielludes] vai kuusõ ala, kuusõ all ka elätärʔSe 2. kuusepuit sääl tetti ri̬i̬laodi varva noordõst kuustestNõo; kuuś eisaaʔ häid `laudõPlv; kuuś praḱs, ku palass, pill hütsi ah́ost `väĺläRäp 3.saksamaa kuusnulg saksamaa kuusõ nu̬u̬ ajavaʔ nõglaʔ `maahaHar; śaksamaa kuuś [on] peenikeste `nõklogaʔPlv; śaksamaa kuuś ti̬i̬ veereh ja śaksamaa `päh́knäʔSe Vrdkuuses