[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kuus2 kuuś g kuuse T(-õ Võn), kuusõ V(kuuš, kouž́ g kousõ Lei); p -kuust Hel; gpl Kuuste Hää; abl pl kuustest Krk
1. kuusk Ei tule parmud kallal rupsikus tihidate kuuste all Hää; laane kuustest lõhuti ka nõu `laudu Krk; ega viserigun `kuusi ja pedäjit ei ole Ran; om ike tuulel jõud, mitu kuust om siin pikäli murretu; ma istuti ni̬i̬ kuuse siiä Nõo; [ta] jäänu `sinna `kuuste ja `liĺle `sisse makama; mõnikõrd tulep kägu siiä `kuuste (kuuse otsa) ja kuugup tan Võn; laanen kasvava nõgla puu, kuus ja petäi Kam; kuuste otsan om paĺlu `kuńne San; Kõvvõŕ kuuś kasuss kooba lävel = koera saba Urv; `naksi kõvastõ `vihma sadama, [ma] lätsi kuusõ ala; taa om vana kuuś - - `ossõ manu jo vana haĺli habõnaʔ kasunuʔ Har; lü̬ü̬˽kuusõlõ `küĺge mõ̭ni tirak Plv; [kuningapoeg] kuuĺd et, kuusõn (kuuse otsas) laaletass; hiiŕ `peĺgäss kuust Räp; kui `kuustõ (kuuse otsa) läät, siss `perse kisot, `liina läät, raha panõt Se; kuuse alla minema peavarjuta jääma [tal] `paĺli elumaja mahaʔ, no˽minge vai kuusõ ala Har; kui miiśs meelüśs, sis mine [abielludes] vai kuusõ ala, kuusõ all ka elät ärʔ Se
2. kuusepuit sääl tetti ri̬i̬laodi varva noordõst kuustest Nõo; kuuś ei saaʔ häid `laudõ Plv; kuuś praḱs, ku palass, pill hütsi ah́ost `väĺlä Räp
3. saksamaa kuus nulg saksamaa kuusõ nu̬u̬ ajavaʔ nõglaʔ `maaha Har; śaksamaa kuuś [on] peenikeste `nõklogaʔ Plv; śaksamaa kuuś ti̬i̬ veereh ja śaksamaa `päh́knäʔ Se
Vrd kuuses
1. kuusk Ei tule parmud kallal rupsikus tihidate kuuste all Hää; laane kuustest lõhuti ka nõu `laudu Krk; ega viserigun `kuusi ja pedäjit ei ole Ran; om ike tuulel jõud, mitu kuust om siin pikäli murretu; ma istuti ni̬i̬ kuuse siiä Nõo; [ta] jäänu `sinna `kuuste ja `liĺle `sisse makama; mõnikõrd tulep kägu siiä `kuuste (kuuse otsa) ja kuugup tan Võn; laanen kasvava nõgla puu, kuus ja petäi Kam; kuuste otsan om paĺlu `kuńne San; Kõvvõŕ kuuś kasuss kooba lävel = koera saba Urv; `naksi kõvastõ `vihma sadama, [ma] lätsi kuusõ ala; taa om vana kuuś - - `ossõ manu jo vana haĺli habõnaʔ kasunuʔ Har; lü̬ü̬˽kuusõlõ `küĺge mõ̭ni tirak Plv; [kuningapoeg] kuuĺd et, kuusõn (kuuse otsas) laaletass; hiiŕ `peĺgäss kuust Räp; kui `kuustõ (kuuse otsa) läät, siss `perse kisot, `liina läät, raha panõt Se; kuuse alla minema peavarjuta jääma [tal] `paĺli elumaja mahaʔ, no˽minge vai kuusõ ala Har; kui miiśs meelüśs, sis mine [abielludes] vai kuusõ ala, kuusõ all ka elät ärʔ Se
2. kuusepuit sääl tetti ri̬i̬laodi varva noordõst kuustest Nõo; kuuś ei saaʔ häid `laudõ Plv; kuuś praḱs, ku palass, pill hütsi ah́ost `väĺlä Räp
3. saksamaa kuus nulg saksamaa kuusõ nu̬u̬ ajavaʔ nõglaʔ `maaha Har; śaksamaa kuuś [on] peenikeste `nõklogaʔ Plv; śaksamaa kuuś ti̬i̬ veereh ja śaksamaa `päh́knäʔ Se
Vrd kuuses
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|