kuuluma`kuuluma, (ta) `kuulubR; pr kuulubKäiReiKseJMdKadIis; ipf `kuulus MuhKod 1. kostma, kuulda olema müristämese jüdin `kuulub `kaugeldKuu; juo kuriga `plaksud `kuuluvattaVNg; kägol on ia ääl, `kuulub `kaugeleLüg; ühe`kõrra `kuulema, et akkavad `püssi `paugud `metsast `kuulumaJõh; ku `lendur madalald `lähto, siis kärinä ei `kuuluVai; [löömise] matsud `kuulusid EllamaleMuh; meigas - - vähekene ike kuulub `teisa `laulmaKad; kos `kuulus kolissamiss, suab `surmaKod 2. (kuulduste põhjal) teada saama, olema `kuulus, et `Suomess oli - - maa värisemine old Kuu; kie siin nüüd surd on, et ei `kuulund juo küläs `aigeidki õlemaLüg; [ta] `kuulus olema mehele läindIisR; siä `oige `kuulud köhästämmäVai || rääkida (ja teada) olema Mes sul sis `kuulub kaKuu; mida nüüd `teie `puole `kuulub Lüg; Tere, tere, no mis kuulubRei; mis iad kuulubJMd Vrdkuulduma