[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kuulma `kuulma eP T (-e San), -me M, `kuuldma San V/`kou- Lei/, `kuulema R(-ie Lüg); `kuulda Hi Ha JMd JJn VMr hv u Plt KJn, kuulda Sa(kulda Pöi) Muh L(kulda Khn) hv Nis Juu ViK, VlPõ M(-ta Krk) T, -daʔ V, kuulta TaPõ; (ma) kuule(n) eP eL, `kuulen R; nud-part `kuuldanu, -uʔ Har Lei/kou-/, -unu Krl Har, -õnu San, kuund Mär Plt Pil KJn
1. kuulmisvõimet omama; heli, häält tajuma `kuulemine läks viel `ullemast, `enne ikke `kuulesin VNg; mida sa `ilma `aigu lähed keriku, kui et `kuule midagi Lüg; `Rüögite `ninda, et ei `kuule kaht `kõrva pias; Vana muld, ei sie `kuule ega näe enam kedagi IisR; `eigä `korvi saa `kinni `panna, `korvad ikke `kuulevad Vai; ma `kuultsi `ammu so ääle juba koju; ta‿p kuule tasast juttu üht Khk; siis ma kuuli pisike kabin oli taga Kaa; mis sest ühest ealest `kuulis, neid pidi palju olema Muh; teina körv äi kuule mitte Emm; ku nad (linnud) paugu `kuulvad, siis nad keerutavad kohe üleval Noa; eks sää eese kõrbad `kuulma Mar; `kuultsin lõõna `selgeste `lehmade `ammomest Kul; kõrbad ei kuule, aga siĺmad nägad küll Mih; Ei `suajõ `kuultud, ollõ kuŕt; Üks kõps käüs ning mia `kuulsi (ärkasin) üles Khn; elab naa jumala puu üksi päine, et seal kedagi `kuulmas ega nägemas ei ole Aud; ära `karjuge, mina kuule küll paraja `rääkmese ära; silmad ei nää, kõrvad ei kuule HMd; mul on nii ead kõrvad, et kuulen kui kerp `põhku kuseb, põhud kõhisevad Juu; kuulin `lammad akkavad `joosma Ann; üks ommiku oli kukkumist `kuulda, aga sie oli vist siakägu JJn; mitte teine kõrv ei kuulnud teist Kad; kuulid, et mina viliga (vilistades) tulen Kod; tema pime kuulnd kõik ää Ksi; vurinad põle enäm `kuulda KJn; kiik (kõik) `oĺli `enne kuulda, aga vat ei kuule änäm Vil; kõrva ei kuule mitte, kurres jäänü Hls; temä kuul küll, aga ei saa aru Krk; ku ta sõna `ütlep, siss ma kuule ääld küll, aga sõna lääb nigu laḱka jälle Puh; ma esi ei kuule, siss `mõtle, et sa ka‿i kuule; miu `lambal om `õkva nigu inimese mi̬i̬l - - ku ta miu eli kuulep, siss jooseb Nõo; ma minev`aasta `iste jäńessel kõrval, mitte jäńess es kuule Võn; `kuuldõnu kobinet, lännüve `kaeme San; vanast moonamihe `kuuldi ega päiv `kellä - - ku `lõunõ kell `lü̬ü̬di Har; ku makadõʔ, siss ei˽kuulõʔ, a‿gu virvehüsi olt, siss kuulõdõʔ Rõu; alati umma˽nimä˽lävel, ku `kuuldva õ̭nnõ et mõ̭ni tulõ Plv; mul ańd mitu kõrd röögähütäʔ, inne‿gu kuuĺd Vas; kiä kuulõ õiʔ, siss viiäss kellä ala, suure kellä ala Petserehe (siis hakkavat jälle kuulma) Se; mina äi olõ kuuldanu ḱäku Lei; (ei) tee kuulmagi teeb, nagu ei kuulekski ei nie tehnd `kuulemagi Kuu; küll sai nimedud, aga `äi‿es tee `kuulmagid Khk; Vana patsakil asemel, tee `kuulmagi Pöi || fig puu ei `kuule, `tõine nää (kiirest sõidust) Lüg; uma˽kirbu˽küle all ommaʔ (kui endal on mure), küll tä siss kuuld Vas
2. juttudest, teiste räägitust kuulda (ja teada) saama; teada olema ei mina sedä õle kuuld `üöldä Lüg; sai `kuulla, et on üks `tarka mies Vai; see on sedasi teise kääst `kuultud Jäm; aga nüid pole änam kuulda neid (laevaõnnetusi); seda `inda pole `enne kuuldagid olnd Khk; pole mette Mustjala `keeles kuulda olavad Mus; muud nime ma pole kuulnd Krj; ju nääb kuuleb, kas näh veel see `aigus `kargab sedasi küĺje `sisse; mis küla pool kuulda on (mis uudist) Vll; põle änam kulda jõulu anest `ühtid mette Pöi; ennem reagitse ikka `kuultud juttu kut `nähtud `asja Muh; kas sa oled mo söbrast midaged `kuulend Käi; törve ajamest pole nüid `kuulda Phl; tä `kuulis mo käest, et oome kiriku pühä oo Mar; ma `kuultsin seda jutto isa kääst Kul; ma pole `tüiri näind, olen kuund Mär; mina ei ole seda kuulnd et ta `kuulja oli Vig; ma olen kuuln, ei tea, mis `moodi need naaritsad on Lih; mina `kuultsin, et sedasi `rääksid Mih; Ei `suajõ kusagilt kulda, mis miestegä `juhtun Khn; Sia suust ma kuulen, et ma siga olen (öeld vastuseks sõimajale) Hää; siin ei ole `kuulda oln `siiga saavad Ris; mina põle küsind koa, kust tema seda juttu `kuulis Juu; eks [ta] - - ole ka vana inime, põle kuuld surema Amb; kui kuulid, kus talus ta (rätsep) oli, siis `kutsusid `meile; muld põrand oli, ega laud põrandid old näha `kuulda VMr; põld teisest jo `aasta `otsa kedagi kuulda Rak; oleks nagu poole kõrvaga kuuld Sim; tämä `kuuĺdi eelä `ütlemä; põle kuuld olema mehel Pil; sedä minä olen kuund küll, et pidid isisugused rohod olema, kus vee sooned all on KJn; vahetamist es kuule mina oma isa käest ka mitte, iki raha i̬i̬st `tu̬u̬di Vil; ae kala elab suuren järven, mia ole paĺt kuulu Pst; temä om `keŕge puha `uskme, mis ta kuul `kustigilt Krk; meie sordi seen ei ole kõllatõbe ollu, ei ole kuulu üttegi kõllatõbist; kas latse `kuulden `kõiki üteldi Ran; ei kuule tost asjast mitte `kihku ei `kahku Nõo; rahast ma‿s kuule, a `sõlge emä `ikse iks alati Rõn; Kuulõt kurja vai hääd, a peiu (pihku) võtta olõʔ midägi = hääl Krl; siss olõss õks `kuuldanu, ku timä os purõlnu kingagi (kellegagi); ma kõ̭kkõ tu̬u̬d `halva ja `kuŕja ei taha kuuldaʔ Har; mia kuulõt, tu̬u̬ piä˽`hindäle Rõu; olõ õi˽kuulu˽timäst midäginäʔ Vas; ma latsõh olõ‿s `kuulnuke apeĺsiìne Räp; kuulda kuuldavasti Ja köik [tuuliku] kivid kuulda mis ta teind on, `olla ead kivid olnd Pöi; kivi varede sees oo põld`marju kuulda, sii meie `ümbruses ei ole Var; sält (Muuge varemetest) vist kuulda midagi nad es leia Äks; [tal] tettänä kuulda `monti (remonti), kõ̭ik lae ja põrmandu värvitänä üle Nõo; [ta] om iks terve kuulda Rõn; Tsirgu Jaań ollõv kuuldaʔ vańgist joba `väĺlä last Har; Kuulno nännö oma kõ̭ik, a ku vaja kohtohe minnäʔ, ei `tiia `kiäke midäge Räp; kuuldasse kuulukse nüid kuuldasse `vaikne olevad (pole sõda) Vig Vrd kuulduma
3. kuuldavat jälgima, kuulama `Kuule `palju, ära `palju pajada Kuu; vadisevad ja `auguvad, et `ilge on `kuulla VNg; `Kuule `kõrvidega, ärä `kuule kõhuga Jõh; `toisil paha miel tämä juttu `kuulla Vai; kuule ometi kut `sooga räägidasse; Vana meremees mängis vahest oma lõõtsmooninguga - - lapsed vaatsid ning `kuultsid Khk; `vannus `kangeste kraak ja kraak, et erm oli `kuulda Emm || välja selgitama läksime obuse pärast `kuulma - - et kas lubatasse paet meite käde, et obuse `Loona `laidu `sisse `viia Khk; pealt kuulma (salaja) kõrvalt kuulama aga ma `kuulin kõik päält, midä `teie `rääkisitte Lüg; kui `keegi nüid peält kuuleb Juu; ma nii päält `kuĺssi ennedä ku nimä sääl sõnutõĺli Har
4. arvesse võtma, arvestama a. hoolima, tähele panema ei võtta mitte `kuuldagi, minu `rääkimisest midagi `asja Lüg; Võttas `kuulda, `muutas mielt IisR; ei voda `kuullagi; `eiväd voda `kieldo `kuulla Vai; Kas ta sul kuuleb Hää; jumal võt́tis mo palvet `kuulda Juu; ta ei ole minu õpetust kuulda võtten Hel; minu juttu ei `võeta `kuuldagi VMr; Ta ei ole minu õpetust kuulda võtten Hel; aga es kuule `kiägi mu palvet Ran; ma `arva, ta võta ai˽kuuldaki minno Rõu; kes ei kuulõʔ, tuu [jutt] lätt [nagu] läbi `haotsõ aia (ühest kõrvast sisse, teisest välja) Se b. kuuletuma Karugi `pannasse `tantsima, sis `saadik viel `lapsi ei saa sõna `kuulema Lüg; miks et `kuule sana Vai; pead `mütmes `asjas söna `kuulma, äi saa oma `tahtmist üht Khk; Laps äi aja `sõrmi nina `auku, kuule juttu; Kui sa˽b kuule juttu, sa saad mo käest täna kaigast Pöi; sõna `kuulmata lapsed taha vanemate sõna kuulda mette Muh; ta oo sõna`kuulmata laps, ei kuule sõna Tõs; teesed pidid kõik temä sõna `kuulma Juu; koer kuuleb küll `keeldu KJn; obene om kah sõnaline, kuuleb `käsku Ran; tü̬ü̬d ta mitte üits põrm tettä ei taha ja sõna ei `kuulna Puh; emä ańd valu, kui me sõna es kuuleme Nõo; nemä `ütlivä küll poosile, et ärä ole uĺak, aga ta‿s kuule Rõn; sa˽piat õks perremihe sõnna `kuuldma Har; ta kuuĺd mu sõnna, nigu `üt́li, nii lät́s Räp || juhtimisele alluma vene akka `juoksema `ninda‿t ei `kuule `tüüri ei midägi Vai || fig Küll ma käiks viel kõik kuhad läbi, kui jalad sõna `kuuleks IisR; Rahakott kuuleb sõna (raha jätkub) Hää; jala om alt ärä - - jala ei kuuleva enämb sõna Nõo Vrd kuundelemma
5. aru saama, märkama; taipama `peial on ikkä olnd minu `kuuldes VNg; kui tast (kutsikast) ikke nisuke kuer tuleks, kes kuuleb võerast JJn; toda es ole konagi, et ma‿s kuule üless tulla kona ma `tahtsi; es üteldä aŕk ader, kui mia `kuulma nakassi, siss `olli iks maa ader Nõo; Ku˽ma˽`kuuldma `naksi, `üĺti kooliõpõtajad ku̬u̬ĺ`meistri Har
6. tundma `Sääsed kuppivad, tämä `kuule kedagi IisR; arak särtsutab, kuuleb `värske `lehki; kuuleb ärä ku one kala õtsan; kõhe kuuled ärä kiäle `külge, et puro silmän Kod
7. a. (kõnetlusvormel imperatiivi kujul) `kuule kas `teie `vorstid on juba `valmis Jõe; ja ja, `kuule ja siis `linnast ost viel `uue tegi Kuu; kuule akkame nüid minema Khk; Kuuled sa, kohes sa ennast niid jälle topid Kaa; Ma pidi korra `ütlema, kuule poiss sa valetad Pöi; Kule, jäta nüid `järgi Jür; pia oli kohe täis raginad ja krõbinad, kule `õhtaks jah kohe nii oli kael `kange JJn; poiss kuule, pane õige sie vańn sialt muast põhjuli aa `piale Kad; ma `kielan teda küll et ära sa kule käi selle vana raisa `Kaarliga Sim; kule te lähäte, siis ku te lähäte siit KJn; peigmes `tuĺli, oĺlid kule kõik viinad ja õlled tal juures SJn; kuule pojake, tu̬u̬ tu käḱk säält sängi `päitsest siiä Puh; kule, naka minemä, sä jääd rongist maha Nõo; Kulõ˽piḱk päiv oĺl, tu̬u̬ oĺl ka‿ks uma osa rassõ külät Urv || fig kuule, kuule, kusi jooseb sita ede (öeld, kui laps segab vanemate jutule vahele) Emm b. int no `kuulga nüid Vai; kuulõ‿ka (kuule ikka), või `kõikis `käüte Khn; Võeh! Kuulõḱkes! Räp
Vrd kullema, kuulama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur