kuulama`kuulama, kuulataeP, `kuuladaR(ma-inf -ie Lüg), (ma) `kuula(n); (ma) kuulaS 1. kuuldavat jälgima (ja selle sisu tajuma); kuulatama eks nie `täidünd `maksada, kes `kuulasid `mängimist; `Kuula `korviega, ärä `kuula kohuga (öeld tähelepanematule) Kuu; õlin `lapsukene, lähän emä `seljä taha `kuulamaie, et midä näd `räägiväd; `kuulama `uolega, `kuida õppetaja lueb Lüg; `kuulad vähäne, siis `kuuledVai; lähme `kuulama, mis sεεl kuulda onKhk; Käisid sa eile `jutlust koa `kuulamas; Kuulas jah nii teraselt, kõru oli kikkisPöi; kes seal `ukse taga `kuulavadMuh; Rεεgib nii kinad jüttu, et kuula söömata koheEmm; ma `kuulsi juba selle asja ää, mes ma sest änam `kuulaMar; Kuulab lõokest (öeld töö juures vahtijale) Mär; tuli me juttu `kuulamaTõs; Meie jääsime `laulu `kuulamaKhn; mesilasi kuulatase kas emad laolavadTor; `kuula ikke jutt ää `enneJuu; kis seda `laimu jõuab kuulata JMd; ei tia kes sinu para õige kuulata tahabKad; minä ei mõessa `mängä, muku mõessan kuulataKod; `kuulab läbi seina, mis sial tehasseKsi; `kuulasin seni kui `vaidlus ärä lõppisKJn || Nende emm äi kuulane änam kenasti (kõrvakuulmine on nõrk) Kaa 2. midagi otsima, nõutama; välja selgitama, järele pärima tahan nüüd järele `kuulada, kas tema saab `mulle `tüöle `tulla vai ei; kui ei saand siekõrd `kohto`asja `õigest, siis sie asi jääb viel `kuulamise `pääleLüg; Käis siin üks `metsa`kuulaja, tahab `ostaIisR; ma tuli `kuulama, millal te `linna lεheteKhk; Naine tuli tuulikule jahusi kuulamaKaa; käis tööd `kuulamasVll; Käisid sii `suilisi `kuulamasPöi; siis kuulatse [rehepeksu] massin, see köib pere pereltMuh; akedi `kuulama, et teda pole teiste inimeste seas `käimas oldRei; mene `kuula `enni järele, kudas see asi oo; ma saada ühö inimese - - ette `kuulama Mar; ma käisi oma `nahku `kuulames [kas on pargitud]; Kuulab vee kohta (maa peale magama jäänud inimesest) Vig; maha `laskja oli `valmis kuulatudRis; läksin külasse `põrssaid `kuulama JMd; läksin tüöd `kuulamaVMr; kuulab ammetidIis; `kuulab `kohtaTrm; tämä piäb inimese `kuulama eenä `aegassKod || ennustama kui sa et tiä, mine `kuula nõe piält; uvve `uassa `ü̬ü̬si kuulati nõe piältKod; maad kuulamateateid hankima Käisid sii maad `kuulamas, `vaatamas `uurimas kudas see elu sii onPöi; üle kuulama(põhjalikult) küsitlema, usutlema kui `kuolipoiss on tehnd `vallatust, siis kuol`meister `kuulab sene poisi üleLüg; `käidi üle `kuulamas, kas on vöi pole mitteEmm; `kohtus kuulatse inimesed üleTõs; politsei käis minuda üle `kuulama `selguse perässKod 3. eelkosjas käima peigmes tuli isa`miega `pruuti `kuulamaJõe; poiss käis omale `pruuti `kuulamas, läks küll `kuulama, aga en tia, kas sai ka `õiete `kuulatustLüg; kesknädela `õhta `enne `kihlamist läks peigmes magusa `viina pudeliga `kuulamaJõh; teisibä kεisid `kuulamas, neljabä kεisid `kosjasJaa; `kuulamene oli nagu `juhtus - - `peimes köis vahel üksi, vahel isamesVig; neĺlaba `õhta `ennem `mindi `kuulama, et kas ikka tüdruk se tuleb ikkaLih; Eks need old `väiksed viinad kui naesed pudelidega `kuulamas käisidKei; se pruut́ on juba `vaĺmis kuulatud, siis `käśkib teist `kośja `minnaJuu; kuulatud pruut Koe; sie `üiti kuulunaene, kis käis `kuulamasKad; vanass kui käesid `kuulaman, peig visanud läbi ukse mütsi või `vaĺmis testod pulga `tarre, ise teretänud: tere, tere, `neidodani, kas võtad `vassa `pulkadani ~ `mütsidäniKod; `enne käisid emad `kuulamas `pruutiPlt; peigmees tuĺli `kośju, `kuulama, kas pruut temale tulebSJn Vrdkuuldama 4. kuuletuma; õpetust, nõuannet, käsku järgima; välja tegema, hoolima Ei sa `muidu `kuula kui malagas sanujega ühess ei käüKuu; ma `ütlin juba, aga sa viel ei `kuula, tied ikkeLüg; `Kuula‿nd täma `kiidust IisR; ei tama `kuula sest `ühtä et karistidVai; äi see‿p kuula mo `ütlemist ühtKhk; Niid me‿p kuula änam midagid, köva tee on jalge allKaa; lapse `jönni peab vahest tagasi ka `vötma, laps peab `kuulama ka Phl; aab `eese joru, ei `kuula mis teesed `rääkivadRid; isi kõva väänik oli, mis kedagi ei `kuulaKul; Kroono `kjasku piäb `kuulamaKhn; laps `kuulab sõnaTõs; kooliõpetaja sõna pidi `kuulamaVän; ega ta sest `kuula, ta tieb aga edasi ikkaRis; sańt laps ei `kuula sõnaJuu; `tõmma aga takka, mis sa `kuuladJür; mis tema sest `kuulab (hoolib) VJg; kui poiss tahab tüd́rikud võtta, ei `kuula `lait́jidKod; temä ei `kuula kellegist, räägi mis tahtKJn || kui silm `aige on, siis suits akkab `silma `kinni, `terve silm ep kuula suitsust midagidKhk; sõrmed enam ei tahn sõna kuulda - - `öösi jäid `kangesTõs; kudas püinised olid, kudas kellegi rahakot́t `kuulas (võimaldas) HMd; rahakot́t ei `kuula sõna, on tühiJuu|| juhtimisele alluma Lenssimese aegus peeda ees mastis ainuld niipalju purjusi juures, et laev rooli kuulabEmm; Nendel vist laõ `kuulass `rooli mitte KhnVrdkuundelemma 5. vagusi, paigal olema; konutama [liblikanukk] `kuulab lakkas `talve läbi, kevade `kasvavad `siived `selgä ja lähäb meno Lüg; mis sa muidu kuulad, pane kääd `tööleKhk; mis ma seal `põesa all kuulaMuh; külm kalts `panti [haigele] `ümber kiha, `kuula seal allRei; kaks va veist `kuulavad veel, lähä järäl vel `ühtiVig; las ma - - `kuulan natuke aeg siin [voodis] JJn; [pesule] `pantse leheline `piäle, `kuulab tükk `aega kuńni jahedass lähäbKod || Mes `asja sa `kuulad, akka naisemeheks Rei 6. külastama, vaatamas käima Tuli korra ka isa ema `kuulamaPöi; meie poiss köis oma õde `kuulamasMuh 7.(vormelid) kuulaintAh `kuula nüüd `selle kekkerduse juttu; Ah `kuula nüüd, kus akkas oma elu `kurtama; `Kuula nüüd, las `lõugavad IisR Vrdkullema, kuulma