kutu1kut́uJämVllTrmKsiKJnMTKan(-o) UrvKrl 1.inta. (sea või põrsa kutsumisel) kut́u, kut́u, kut́u, põśsa, põśsa, tule `söömaKsi; perenaise ääĺ om siia kuulda kui ta kutsub kut́u, kut́u, kut́uHel; tsiga kutsutass: kut́u, kut́u, kut́uKam; Söögimanu õeguti t́sikku kui na väĺlän oĺliva kut́u-kut́uRõnb. (koera meelitamisel või kutsumisel) – JämVllVrdkuit 2. sea hellitusnimi kut́ule tei söögi `valmissPuh; kut́u tuleb nötsudegaNõo; kut́udele vaja süvvä viiaOte; Ann kuts põrst kut́oKan; meil om kut́u sulunUrv