[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kutsikas kut́sik|as spor L(-gas Saa), K I Har/-ss/, kutsik|as SaId Emm Lä Tõs Hää Saa Ris, `kut́sik|as Kuu IisR, g -a; kuitsi|kas spor Sa(-gas g -ga Jäm Khk) Lä, Khn Ris, `kuitsi|kas R(-kka g -ga Vai; -gass g -ga VNg); kut́si|k g -ku Saa Koe M(-gu Trv) V(kuu- Se; g -ga, -gõ, -kõ), -ka Kod Pal KJn; kut́sk g `kut́ska spor T, Vas Räp Se; pl `kut́skud Kod; kutsi|k g -ku Mus Kod M Puh Nõo, -ka Trv Ran Nõo, -ga, -gu Rei; kuitsi|k g -ga Jäm Khk Mus(-ku); `kuitsi|k g -ka, -gu Kuu; pl kut́šige Lei
1. a. koerapoeg Kust sen nii ilusa `kuitsigu olete `tuoned Kuu; `kueral on viis `kuitsika, ei tia `miskese `kasvama jättame Lüg; ise va pisine kutsik, aga `kange räpitsema Mus; Pisike loĺl kutsikas, `sõuke‿b tea veel midagi Pöi; mis sa sest kut́sikast narrid LNg; Vana koer augub ees, kutsikad takka järel (lapsed õpivad vanematelt) Han; tõid omale noore kutsika Tõs; tea kuhu se kuitsikas sai Ris; [lapsed] `justku kutsikad karjuvad Koe; põllu `tuhkor aagub nõnnago veike kut́sik Kod; koer imetäb oma kut́sikid KJn; koeral kutsika perän Trv; mis kutsikun õpit, vanan penin peat Krk; `aastane peni, kas si̬i̬ mõni kutsik Puh; kel karjapenne `rohkemb `oĺli, noil `oĺli `kut́skit ka `rohkemp Ote; Mitu kuud söödeti `kut́skit rõõsa piimägä enne kui laket tet́ti Rõn; vahel kut́sik unnaśs kah, nigu `sarvõ ai, iḱk kah Vas; `kut́skal om üt́s kõrv `kiŕki, tõõnõ `lońti Räp || fig Ilm tuli kõige kutsikatega `välja suured ja pisiksed kõik `lendus (öeld talvel tugeva tuisu ja saju korral) Pöi b.  muu looma poeg `Naistel `silmäd vie `kalkel `nindagu `ülge `kutsikail Kuu; uńdi kut́sikas Tor; `kõrve kut́sigas Saa; rebäse kut́sikad õlid Kod; kutsiku otsiti `koplist, undi pesä otsiti `vällä Hel c. euf hunt vana all kutsik Rei; susi om õńnistegijä kut́sik; ma oĺli kaŕjaga nurmõ pääl, vana ahk kut́sik tuĺl kah mõtsast `ussõ mõtsa `vi̬i̬rde Har; püha jüri kutsikas 1. euf hunt pühä juri `kutsika tule `karja VNg; püä jüri `kutsikad `ulvod, `tahtod `süvvä elokasi Vai; pühä jüri kut́sikad tulevad Kod; naasõ `tuĺli kodu, `ütli, et pühä jüri kut́siga ommaʔ mõtsan Har 2. päevakoera röövik – Juu 3. oh sa pühä juri kutsik üteldi kelle taht loomale Hel; oh sa˽pühä jüri kut́sik, kiä sullõ ka `tarkusõ oss pähä `pandanuʔ, et sinust ka inemine oss saanuʔ Har; [lapsed] purõlgo‿i˽tii tan ka kui pühä jüri kut́sigaʔ Lut Vrd kuts1
2. fig a. pej (lapsest) `Este lei `linnas `litsi, tuli laps kää`kõrval `maale, sie ei `õldki laps, `üöldi `litse `kuitsikas Lüg; Mis sa `ninda `nuortest `lastest tahad, neil viel `kutsika aru pias IisR; olõ no `vaiki, sa (laps) olõt õks vi̬i̬ĺ kut́sik, sa ei˽tiiäʔ mia vana pini hauk Har b.  (millestki väiksest) pisist eina labu (saadu) üitakse kuitsikas Khk; väike kutsikas seisab kaua noor (väikest kasvu inimesest) Kse; `mõisa kõrdsi kutsuti kutsikuss; kutsik kõŕts olli vähep ku ti̬i̬ veere kõŕts, sääl es ole rihaalust Krk
3. raskus kootava kalavõrgu allääres; võrgukoer kuitsik peab võrgu silmad `sirgu Khk; kui kaks kolm `korda on juba kujutud, siis pannakse kut́sikas ühe silma sise rippuma Pha; kut́sikas reppus [võrgu] alumise serva `külges Rid; vörgu rakendamisega sai kut́sikas `panna Ris; kutsik ripend võrgu all; kutsik oiap võrgu laḱka Ran || korvi punumise näpits – Trm Vt koer, koerus3
4. a. kolmeosalise pakkäkke keskmised vahepakud `kuitsigad [olid] pisemad, ühe `pulkaised, pakkud olid kahe `pulkaised VNg; äge `kutsikad õlivad pakkude vahel Lüg; kahed suured pakud ja kutsikate pakud seal vahel, kõik puust Vig; puu äke on kut́sikatega, kut́sikad on vahel, sis vedrutab `eäste Juu; äkke `kut́sikad on lühemad ja äkke pakud on pikemad VJg; pakkäkkel õli varb sees, et paremast liigub ja kut́sikatega äkkel õli kaks `varba Trm; sula põllu pääl `oĺliva kutsikidega äǵlid Ran b. (toestamis-, ühendamis-, hoobamis-)klotsid `poisid `kiskund `kuitsikad [aia] `posti `suonest `vällä Lüg; `kut́skud, ni̬i̬d, kellegä `piälmäsed palgid müüril sidotasse, vai lengid Kod; kutsikuge murdaśs paĺk `raskusege otse Krk c.  saeveski osa seda kutsuti kut́sik, mis si sae`veśkis ööveltas, kutsiku alt tuĺlid keik puńnitud lauad läbi Saa
5. a.  niiekolk, kangastelgede osa kangas `teĺgede kut́sikad Juu b.  soasulane kutsikaga pannasse [lõng] sua `piidest läbi Tõs; kut́sikaga saab `lõnga `soase `panna, toob lõnga läbi Aud c.  niks, lõngaviiul `luoma `sarvest teha `kuitsikas, tehässe õts `lõhki ja `piigistatasse lõng vahele Jõh
6. (jääk, jäänus) kut́sikas (soast ülejäänud lõimelõngad) kõrval, kui kearib ja suga on `kitsam Amb; kaku˽naa˽kutsigõʔ (pulstunud takutükid) arʔ, ma tii langast Se
7. a. pulgamäng me leime iks kut́skat, `puukesele pääle ja `mäńgseme kitse `urgu Ote; `lät́si kut́sikat `lü̬ü̬mä, nui ja pulgakõnõ ommaʔ, medä lööväʔ Har b.  munamäng kut́sika `lü̬ü̬mine - - ti̬i̬t üte `säärtse mulgu maa sisse kohe paĺl `sisse lätt Har