[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kut kut S kui
1. võrdlev sidesõna niid pead sa nenda `rookima kut sa vähegid jouad; siga kut kurivaim; öhune supp kut liŕr; Nii `vaikne kut jää Jäm; silma `ambad on teist `moodi kut muud; es lähegid `rohkem kut üks pool `tundi `aega; sellega ma `viitsi `rohkem kut pääva ära Ans; loĺl kut lammas; teine on nobem kut teine; mettel (meil) kevade üks siig oli änam kut kolm `naela Khk; `paergus ela na kut müt́t, ole vaid Kär; `lustjas kasvab rugi sees nönda pitk kut kaer; ahvenal arjas `püsti `seĺgas kut suured porgad Mus; Pεε kut uhakatut́t; Tuba pala kut saun; Poiss naatkut piibuoŕk, aga nää kui terane Kaa; rottisi on `kahte `liiki, ühed suured kut kassid, teised vähiksed Krj; ema on `rohkem `orjust näind kut ma Pha; lihab `linna‿bole kut tigu Vll; `vaaplased on suuremad kut erilased Jaa; ta on ikka täitsamees, pole `seike kut mõni teine; Kut sea jalg sööma sihes (inimesest, kes topib ennast igale poole); üks `mõistmata mees äi raiu nõnda puud mette `kervega kut see mees kivi `raius Pöi; raudnõgessed o ullemad kut emanõgessed; ma nii sama kirssus kut se nuga oo; ennemini olgu müia kut `osta; seal `olli nii palju rahvast kut `pilvi ja `panka Muh; tösi kut törva vesi Emm; ta ni norust `moodi kut `aige oleks olad Rei; nõnda kut võrdlev sidesõna nönda kut vasetud; Nönda kut ane selga vesi; Metssead tegid pool `tuhli`pöldu `puhtaks, nönda kut oless kooguga `vöötud Jäm
2. aega väljendav sidesõna ooda sönni kut ma tule Jäm; kut nad `öhta läksid, akkas kohe sadama; see oli siis, kut ma `karjas keisi Khk; ole sönni sii kut me tuleme Mus; see `olli juba enne kut ma mäletama akkasi; nisud tehasse pärast kut rukid; ma tuleta teit nii kava `meele kut ma ela Muh; Kut ma noor mees oli, mool oli `rammu küll Rei; niikaua kut kuni, seni kui sa oled niikaua sii kut linnast `ostja tuleb Pha; nii kaua kut surmani Vll; küll te `jääte magama ja makate niikaua kut ominguni (kui unilauku sööte) Muh; nõnda kut niipea kui Nönda kut ta mind märkas, nönda ta uksest välja pani; Nönda kut ma ukse püsut pautasi, oli ta sehes Kaa
3. niipalju kut määra väljendav sidesõna iga üks sõi niipalju kut `tahtis Muh; tää (tea) see sennepärast `ühti niipalju kut see räägib Rei
4. ühendav sidesõna, seob koondlause kaht rööpliiget siis oli ju tööd nii pailu meestel kut naistel Kär; Vanast sai seda maatööd - - orjatud oomikust öhtani, sui kut talve Kaa; see on [nii] pitk kut jäme Vll; Eluaja ta on Peetril `kööpind ööd kut päävad, pühabed kut argibed, pole seda suurt rikkust näha `kuskil; Mees nii lai kut pitk; Koti `riidest püksid `jalgas, suid kut `talved käis nendega Pöi

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur