kuskil`kuskilJõeRakR/-ś-/ RIdeP(-ś-LK) PstKrkHel; `kuskelKäiHääSJn 1. kusagil `kuskil `kaugemal pole oldJõe; `kuśkil `valveti veel üht `surnud RakR; ei tädä‿i ole `kuskilVai; kui `kuskil püsut jahu `pörmu on; möni obu ep seisa mette, pole rahu `kuskil; oli tääda koes `kuskil varandust oliKhk; tuli põleb kõik, et `painajad `kuskil näha mette; `Kuskil juribe `aegu Pöi; mõjal `kuskil es ole õsutudMuh; ega taal põle `kohta `paika `kuśkil, kus isi pulmi tehaMär; põln `pilve `kuśkil nähaKse; `kuskil tä ikke piäb olemaTõs; `septembres pudenevad lehed, ilu põle änam `kuskil; Ei käi `kuskel tü̬ü̬d `ot́simas, isi `näĺga täisHää; `kuśkil on tulekahju Saa; `püsti saa `oldud muidu ku ole `kuśkil naeal Ris; `kuśkil `ilmas `olla ei või, nii `irmsasti [sääsehammustused] kihelevad HMd; `kuśkil põld ia `olla Kei; maeal kirikutes `kuśkil nihukest `kella põle old kui `RaplasRap; ei ole kippu ega kappu kuulda `kuskilJuu; nende loomad kohe `kuśkil ei süöHJn; Kui `kuśkil `vasta tuli, siis mutku `naeris Amb; eks ta neil siin ligidal ikke `kuśkil oldVMr; mitte `kuśkil põle, ei tia kuhu ta on `pandud Kad; ma ei käind täna `kuśkilVJg; tark inime - - ilma et temä kooliski on `kuśkil käind; ei tiä mis kahju ta (äike) `kuśkil tegiKJn; `kuśkil arsti juurs ega `kuśkil ei käindKõp; kui sõda lõppis, `tuĺlin kodu, polnd vihma`varjus ka `kuskil `olla Vil 2. kuhugi, kusagilese‿i `aita enam `kuskil, se on ära repetandVll; oleks ma `kuskil saan pikali `eita, ma oleks kohe magan, aga `kuskil põln `eita Ris; kui ta (tainas) apu ei oln, ei see leib kolvan `kuśkil HMd; läks `kuskil `väĺlaHan; `peĺgäb nagu argpüks jänes, ei `julge mińnä `kuskil Krk; kuri täkk - - es lase ennest ravvute ega viiä ka `kuskilHelVrdkuski, kuskile, kuskis, kuskisse