[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kusetama kusetama Kuu RId(-mma) Jäm Ans Pöi Muh Emm/-da-/ spor L K, I Trv Puh Nõo, -eme San; kusõtam(m)a Har Rõu Vas Se Lei, -õmmõ Krl; kussõtamma, (ma) kussõda Rõu
1. pissitama mene kuseda `poissi Kuu; lähän last kusetamma podile Vai; suur poiss oli ja ikka `tahtas kusetamist Ans; Ta on `ööse kena laps küll, `korda kaks ma kuseta teda Pöi; oost kusetama Kse; laps tahab kusetada Tõs; `lapsi `ühtelugu kusetass Hää; käisin `aiged kusetamas VJg; kusetadi last - - ega suurt inimest `keegi ei kuseta Plt; mitte üits es korista tedä, es kuseta tedä Nõo; üt́s sulasõnaanõ, tu̬u̬ võt́t alasi tsillukõsõ latsõ üĺess käśsi pääle, kusõt́ nikagu haŕut́ki latsõ esi kusõlõ `käümä Har; pińni saa no kiä anomah kusõtaʔ Rõu; kusõda timä (laps) är inne makama mineḱit Se Vrd kusutama
2. (sipelgahammustusest) Küll jalad `kirvendäväd, `rusklased kusedid Kuu; sippelgad kusetavad `nõnda kibedast kõhe; murelased `onvad pahad `luomad, kas kusetavad jala `pääle Lüg; Kevade vara `lassa `sipelgaid kusetada, siis `päike ei põleta IisR; sipelgad kusetavad Lai
3. röhitisi eritama `suolikad kusetavad ja ajavad vett suust `välla Lüg; `Sualed kusetavad, on sedasi et `rindude alt `iiveldab ja ajab nagu `õkset üläs Jõh; suolikad kusetavad, ajab apu vie suhu VMr
4. (rahakogumisest pulmas) `kaaśka `viidi `sanna, kusõtõdi Har; `kaaśkit kusõtadass, inne `sü̬ü̬ke andass olot ja kusõtadass ja ravvutadass ja [öeldi] kuskuu‿iʔ `maahha, mi tõi pangi kuskõ `pańgi Se
Vrd kusitama