[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kuristama1 kuristam(m)a üld (-eme Hls Krk San, -õmõ Krl; -ss- Kod)
1. kurisevat häälitsust tekitama kerp lεheb `körva, siis ta kuristab körva sees lurr, lurr, see teeb laisa koira ka teravaks; kukk kuristab, tuleb `kurja `ilma Khk; siis `ööti küli aeg olavad kui konnad kuristavad Kaa; mu sees kuristab (soolikad korisevad) Rei; kui koovi pikkamisi `soiguda, siis `tulla sooja, kui kuristab kurr kurr, siis `tulla `külma Var; aesa kellad tilisevad, kuljused kuristavad Tõs; kui kukk nääb varest, siis ta kuristab Ris; ohra okas `minna `kurku [käole], siis enam ei soa kukkuda, siis kuristab Juu; kui kukk kuristab - - siis kanad `juoksid kohe VMr; kui kaśs tahab `õvve, kurissab kurr-kurr; kukk kurissab, siis nägemä vanapaganad Kod; kirp kuristess kõrvan Krk; küll om kibedit `päivi ollu, aga tulep kassike, kuristap, siss lääb mi̬i̬l `rõ̭õ̭msass Ran; prussak kurist kõrvan ku `oitku Nõo; karjusse kuristase tsigu kodu, teeva iks kurr ja kurr Ote; kirp om `kõrva lännüʔ, no˽kuristass armõtuhe Har; kaśs kurnass, kuristass; kana kuristass, kui ohak kurgun vai kui kikast ei olõʔ Rõu; kana kuristass `poigõ, kuts `hindä mano Se Vrd kurustama
2. kurku loputama pia `selgä ja siis kuristatta Jõh; `kurku kuristase vahest `veega Khk; `kurku kuristasse kas kummeli või kanapeŕsiku `veega Mar; lasen vett `kurku, `alla ei lase, kuristan Kei; `kurku kuristasse kui ta `aige on JMd; köha `piale kurista suola `viega VMr; `lastasse `rohtu suhu, siis kuristasse, puhastasse `kurku Ksi; kuriste kurgu `puhtas Hls; ku kaal (kael) `kinni om, siss võta vett suhu ja kuriste San; ma kuristõ `kurku Krl; ku sul kurk kipõldõllõss, siss kurista soola `viiga Har; `tohtri käsk kuristõdaʔ Plv Vrd kuristõlõma