kuni1kuniHääKodÄksPltM(-e TrvPst) RanPuh(-e) VõnSanKrl 1. käbi kuuse kuniHel; kuusõ kuniʔKrl 2. vurrkann kuni nöörige tõmmati põrmadu pääl `ju̬u̬skmaTrv; kuni tõmmatse nöörist Pst; kuni võib vanast oki poolist kah tetaHls; kuni ju̬u̬sk põrmandulVõnVrdkuninui, kunu 3. ümmargune asi a. pall talvel tegi lumess kunisid ja mehiKodb.puumuna (ka mäng puumuna ja keppidega) kuni `viskamine olli üits mäńgPst; latse mängive kuniKrk; poesikse `mäńgsivä kuni kah säl lepiku vahelRan; nu̬u̬ `poiskese käesivä siiä `meie `koplide, `palli jalu `talve aeva kuni `audaPuhc.lumetükk – Hel 4. (väike) heina-, viljahunnik tegimä tiĺlokeisi kunisid; kui näed sadu, teed kunidess; `pannud `tu̬u̬rde roho kunije; terve eenäm õli kunisid täis; veeke [laps] issob õvven nagu kuniKod 5. hellitus- või meelitussõna ah sa väike kuniHää Vrdkuna1, kunn1