[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kuni1 kuni Hää Kod Äks Plt M(-e Trv Pst) Ran Puh(-e) Võn San Krl
1. käbi kuuse kuni Hel; kuusõ kuniʔ Krl
2. vurrkann kuni nöörige tõmmati põrmadu pääl `ju̬u̬skma Trv; kuni tõmmatse nöörist Pst; kuni võib vanast oki poolist kah teta Hls; kuni ju̬u̬sk põrmandul Võn Vrd kuninui, kunu
3. ümmargune asi a.  pall talvel tegi lumess kunisid ja mehi Kod b. puumuna (ka mäng puumuna ja keppidega) kuni `viskamine olli üits mäńg Pst; latse mängive kuni Krk; poesikse `mäńgsivä kuni kah säl lepiku vahel Ran; nu̬u̬ `poiskese käesivä siiä `meie `koplide, `palli jalu `talve aeva kuni `auda Puh c. lumetükk – Hel
4. (väike) heina-, viljahunnik tegimä tiĺlokeisi kunisid; kui näed sadu, teed kunidess; `pannud `tu̬u̬rde roho kunije; terve eenäm õli kunisid täis; veeke [laps] issob õvven nagu kuni Kod
5. hellitus- või meelitussõna ah sa väike kuni Hää
Vrd kuna1, kunn1

kuni2 kuni R Pöi L Kei Rap HJn Ann Tür Pee Iis Kod Kõp Trv Krk Hel Puh San Krl Har Räp; kunni Sa Muh Vig Kse Var Mih PJg Rap Kad Lai; kuńni Kul Mär Kir Lih Mih spor K, I; `kunni Hlj VNg; `kuńni Koe; kune Plv
I. konj
1. aega märkiv sidesõna (näitab, mis ajani toimub tegevus) `uota `kunni ma tagasi tulen Hlj; kuni `jälle nähä `saamo Vai; ooda sönni kunni ma ka jöva Khk; Karjased läksid edasi, kunni aid `paistma akkas Kaa; oia sa last kunni ma tule Pöi; `ootvad sõni, kuni tuul `vaikib Rid; kuńni see kestab, varssi `otses Mär; siis pidi sedasi `kangelt `seisma, kuńni ülem mööda sai Mih; kuni nad isi akkast omale `leiba `ot́sma Aud; `loĺlab `piäle kuńni suab mis ot́sib Juu; kuni [toa] päris `puhtaks ilusaks soan, lähäb paar `päeva HJn; nii kaua, kuńni viel elan, tahaksin ikka tüed teha JMd; `niitis kuni küllalt sai Iis; `õõgus, `õõgus kuńni läks põlemä Kod; niikavva sõkud `leiba kuńni sõkutud saab Pal; kutsar `oidis obust `kińni, kuńni ärra `piale `istus `kale·śsi Plt
2. ühendav sidesõna (koos arvulist suurust või mõõdet märkivate sõnadega) `vergu parandamise taks oli viiskümend `senti kuni kaks `kruoni Kuu; nie tegivad juo `nelja `viie `kunni kaheksa `mietriseid [rüsasid] Hlj; akkasid põlle `sisse raha `viskama - - nii `korjas noorik kolm kunni viis rubla Mih; pualetõese kuńni kahesülläsed sarikad õlid Kod; [mütsi äär] oli üks kunni poolteist `toĺli Lai; eśti `aigu kävevä˽kalameheʔ järvele kümme kuni kat́skümmend kilo`meetrit `kaugõlõ; perekonna `pääle tuĺl üt́s kuni kat́s vakamaad põllumaad Räp || tüli majas `ühte `puhku, ühe kuni `tõise `asjaga Lüg
II. prep (rõhutab millegi toimumise, ulatumise jm piiri; ärajäämisel ei muutu lause tähendus) `kunni `ohtani VNg; `riie õli perenase puolt kuni `särgini Lüg; pεεlaest kunni jalatallani Jäm; kunni `laupe `öhtani Kär; kiudud kuued olid lastel kuni jala `kandu Pöi; olid seal kuni omingoni; mehed `maksid pearaha kuni kuue`kümneni Mar; seda`moodi sai linade kallal `töötada kunni jõuluni Vig; me köesime `öösi juripäevast kuni jaanipäevani `karjas Aud; kella `kümnest kuni kaheni `viidi maea tühjaks Kei; ilus maine moa kuńni teise mereni Kos; nägin selle loo `algusest kuni lõpuni Tür; jumal on armastand mind kät́kist `kuńni auani Koe; kuńni `põĺvi püksid ülesi kiäritud Kod; vaŕs on pikk, kuńni ladvani `õisi täis Pal; `pastlapaelad olid naestel kuńni suka säärteni Äks; [pulmi peeti] kuni tõeseni `laubani Trv; [ta] ei oleʔ kuni seeni ajani kodu tulluʔ Krl

kuni3 kuni (kõhnast inimesest) Miks sa ei süö `hüästi, et oled `ninda kuni Kuu