[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kummali kummal|i Kõp Hel T(`k- Puh Nõo) Urv Krl, -õ Võn V; kumali Saa Vil M; `kummale Kuu
1. kummuli, ümber, põhi või alapool ülespoole nõud käänetse kumali; sääl oĺli neid püt́te paĺlu rias kumali Saa; si̬i̬ läit́s kigen `ri̬i̬ge kumali Hls; nõu om kumali käänet, perse `pääle käänet Krk; siss pańd tüdruk raamandu kummali ja `pi̬i̬gle kummali mõlembe maha Hel; vene läits kummali keeraspääga; `keŕku kell om kui kummali pada, ää suur; kui lige [puu]anum om kummali, siss võtap aesu manu Ran; regi läits `kraavi `kummali lobjaku `sisse Puh; vana emmiss siga otsip `kuĺte, om molli kummali `aanu kõ̭ige söögiga; leevä mõhel `olli kaas ka pääl, kel kaast es ole, tu̬u̬ käänd mõhe kummali; obene - - virutab su `kummali kõ̭ge `vankriga Nõo; ma toda mäletä ku nüśk väläh aia otsan kummalõ `kuivi Võn; [adra] õlm tõstap `turba üless, käänäp kummali Kam; pannime `taĺdrigu kummali `pääle Rõn; Kapstatsäüstiʔ kupatõdi ja `panti kummalõ tõrdude `hapnema Urv; si̬i̬ atr ei olõ sukugi joonõn, maa jääss seŕvileʔ, ei `viska kummalõ sukugi Har; `vankri oĺli hummogu kummalõ Plv; adra leh́t käänd `turba ilosahe kummalõ Vas; Pääväkäändeh käänetäss külvivakk kummalõ (pööripäevaks lõpetatakse külv); sääl üt́s lood́sik oĺl kummalõ käänetu, sõ̭ss oĺl nigu vari, ku vihm olõss tulnuʔ Räp; kääni paa kummalõ Se || ku si̬i̬ vaheliku köüdüss alapoole jääss, sõ̭ss ütelts kangass oo kumali; ai `eldek, `kangak o kumali üles lännu, ei tää, ka viimän `kangak kudad om Krk; kui kuu sirbi otsa `allapoole on, siss ütelts, et kuu om kumali Hel
2. otseti, näoli `kieräs pohise`puole `silmäd ja siis `kummale maass ja siis pomises tasa `iljukasti Kuu; kumali suu `pääle maha sadanu Krk; vaśt üits luśka täis vett kivede vahel, laits `sinna kummali `eitnu ja ärä koolu Ran; ma olli obese man `kummali sääl, kas miä `näie Puh; visass `endä kummali maha ja rü̬ü̬k suure eliga; `olli rikass ja `uhke peremiis, aga sadanu `lompi kummali ja koolu ärä Nõo; näi et läit́s, läit́s, nii üte kõrragõ sattõ kummali San; kut́saŕ oĺl kummali köögin lavva pääl ja unnaśs nigu vana susi Urv; tu̬u̬ `viskas `eńdä kummali Krl; iḱk kummalõ maal; kaŕjalat́s oĺl kummalõ põllu pääle maha˽`laskunuʔ Har; lät́si kannu `otsa, esi˽kummalõ maahn, seene˽kõ̭iḱ lajahn Rõu; hüä oĺl, et ma˽küllüle sattõ, ku˽kummalõ sadanuʔ, löönü˽pää kõ̭gõ rukka; poiśs sattõ kummalõ `järve `sisse, tohe es tõõsõ˽ka mano minnäʔ Vas; mi̬i̬ss `kaivõ havva üless ja `kääńde `ku̬u̬ĺja kummalõ Räp || kummargil kumali olla ei või Krk || kes kumali `sündüb, si̬i̬ saab uppumise `surma Krk