[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kumm1 kumm g kummi spor eP(-ḿm Tõs Vil), `kummi RId(n `kummi VNg Vai), g kummu Rei Har Rõu; kuḿm g kummi Muh Var Mih Khn eL(-mm; g kuḿmi V); n, g kummi Mar Aud PJg Nis Kei Tür
1. võlv, kumer pind millegi kohal `keldri kuḿm o nagu ahul Muh; sepipajas [on] patsas - - kos süśa õõgutasse, vari on pääl, kumm Äks; taevas on kummi `mu̬u̬di KJn; kirikul om kuḿm, kesspaik lääb sääntses kumerikus; `keldrel om kummi lagi pääl Hls; keldre võllitõss kummigõ Krl || kumerus sääl oĺl ütel kirstul `väega suurõ kummuga kaaś tett Har || kummkäbliku pesal on kumm peal, küĺle pealt käib `sisse SJn || räästa-, ulualunePee
2. vankri vm sõiduki kong kaleskatel on `kummid peal VNg; igal `saanil on ikke kumm; kui `istud [saani] pääl, siis jalad `käiväd `kummi all Lüg; pośtvanger oo kummiga või kongiga Tor; trośka kumm Trm; ku laadel `käiti, tetti rattile koti `rõõvast kuḿm `pääle Hel; `vankre ummaʔ kummigõ Krl
3. kaitselagi (ahju, pliidi, ääsi kohal) visa sugad `kummi päle `kuivama VNg; `pliitale tehä kumm `pääle; mõnel on kerisse pääl kumm, et ei lähä säde lage; `pliita kumm tehä raud plekkist Lüg; Kumm `tõmmas `auru oma `alla Jõh; `kummi on `ahju suu ies; `pliida pääl on `kummi, kust `öürü `lähtö `vällä Vai; ahu kuḿm oo ühna `kaela tulemas; kuḿm o `lintri kividest Muh; Taat läks sooja ahju kummile; Vili pandi kuivama kummile Mar; linnased `tahtvad kummil pöörata Mär; ahu kuḿm, et tuli ei lähe `välla mette Var; ahe oli pealt `lahti, pae kuḿm oli peal Mih; ma läksi `kummi magama Tõs; ahjul oli - - kumm, selle pial oli ia soojutada Aud; kummi all suitsutadi liha Saa; kummi oli reheahju lagi, oli võĺbitud; kummil viheldi Nis; läks kummile magama Rap; kumm varises `sisse Juu; meil `vihtlemise `sauna põlnd, siinsammas kummi pial sai viheldud Kos; Kumm `oidis, et pliidi aur ega suits lakke ei läheks Jür; ahju kumm on kerise pial Koe; kumm, pliida pial Kad; reheahjul on kumm pial Sim; ahju kummi pial võib `asju kuivatada Iis; Ta küpsetas selle pannitäie `kookisid ahjutule `paistel kummis Trm; ahi lõkkab nõnna et tuli käib `kummi; rehe ahjud õlid kerissegä, kumm piäl Kod; kumm oli [reheahjul] ees, et suits lakke ei `viska Äks; kumm tahab puhastada KJn; Ahu kumm on sellejaos, et tulesädemid - - kińni püeda SJn; `süia `tehti - - poha tares, tare ahju kummi all Vil; ahju kuḿm tetäs ahju suu ette pääle üles kividest Hls; liidi kummi alt lääp toss `korsne manu; ku taren rabati reht, siis kummi all `põlli pirruge tuli Krk; kuḿm tetti ahju suu kottale, kui ahjust tuld lei, siss tõmmass üles kummi `alla Ran; ahju kuḿm `oĺli tuhkavva kottal, serände kaarik Nõo; riheahjul olli kuḿm pääl, nii kivest ja savist tettu kuḿm ette Rõn; kumm one pliita kõhal, kummi alt lähäb aur `korsna; mis latsõ˽kuḿmi pääle `ot́sma lät́siʔ Kan; mi perremiiss teḱk umalõ - - pliidi kottalõ kummu pääle; vanast is olõʔ ahul `kummu i̬i̬hn, `paĺli tuli `õkva üless lakkõ Har; Sääl kummu all ahu suu kottal oĺl sääne mulk kost tuli `vällä käve Rõu; kummi pääl lesädä Se
4. truup, väike sildVll Muh
Vrd komm1, kummik1, kumu3
5. kuulmekile ku kõrva kuḿm katik, sõss akkass valuteme Krk
6. „väike plekist kausike“Hää
7. kivi peale külmunud jääkuppel; ülesmurdunud jääKhn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur