[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kumb1 kumb g kumma eP(kump; kumm Mar Mär HMd Juu Pee Kod; g `kumba Vll Tõs Khn) eL(g kumba, `k- Lei), g `kumma Kuu Lüg, `kumba Jõh VNg Vai(n `kumba)
1. küsiv-siduv asesõna (kasutatakse kahest alternatiivist kõneldes) kumb sie kävi Kuu; `kumba `puole `menna VNg; `kumba `muodi tahad `panna, sie (raamat) `sõisab igate pidi; `kumba sa nüüd tahad, kas nuga vai `pleitri; `kuuse puud vai `männäd vai `kumbad nied `tõrvassed on Lüg; Siis `lasti [vette] siis ükskõik `kumbi jahu, kas `õtrajahu vai rukkijahu, `ninda`kaua kui sai parajas `kördi `paksus Jõh; üks kaik `kumbast `äärest tämä (kala) `uiu abara `sisse; `kumba `kassi se `krauksus Vai; touk, kummast otsast `rohkem sinine on Jäm; pole aru saand, kumb see tüdar ja kumb see ema on olnd Ans; kump pool see pεεl keib; jo kohus teeb otsuse kummal `öigus jääb Khk; `talve sa es tunne `kumbas `otsas pea oli vöi `kumbas tagumik [sigadel] Vll; Kummast püust sa võtad; Kump `meitist siis oome läheb Pöi; kummale nüid `menna, kas küli tegema või muda vεdama; nee olid vilja tükid, odrad ehk, kummad `valmis `ollid Muh; [vanaema on] üks kõik kumb, kas isa ema vei ema ema Emm; kumma`poold sa tuled; `Kumpa ma pea `aitama Rei; tea `kumba oo `rohkem, neĺlä`jalksid või kahe`jalksid Mar; kumm kõrv `pilli lööb; `kummapidi ma panen; ei `teagi kummat `jalga sa pead `lonkama Mär; akkasid obustega aeama - - et kumb kummast `võitu saab, kumma obused oo `kangemad Mih; `kumba sa omale võtad Tõs; `kumbal `teitel `õigus ond Khn; et sa mite ei tää, kumma käe ta on Hää; kummat `kaudu ta tuleb Ris; kumm meitest `enne `lahkub (sureb) HMd; kes teab kummat tema tähendab, ead või `sańti Juu; `kumbasi sa omale tahad Amb; `vaatasime kumma poolt tuul oli ja siis akkasime tuule järele minema Ann; no ütelge nüid kumm elu parem oli Pee; `kumba reha sa tahad Iis; suĺp ja lope on üks, `ütle `kumma pidi tahad Kod; `ütle, kump kõrv `piĺli aab, siis suad varanduse omale Ksi; kump on vanem sõna Plt; ei tää kumbat pidi ma ti̬i̬ Krk; kui sa ei tiiä, `kumba sa ti̬i̬d, siss sa oled kate kaalu pääl; toda ei tiiä, kumb kummale `rohkemb manu tüḱk Ran; `kumba ti̬i̬arud ma lähä; ei mäleta kumb meist `kaugõmbalõ jõus kusta Nõo; mine säält kurra kätt vai ääd kätt, `kumba kätt sinu ti̬i̬ om Kam; ku‿ma saa aid`vi̬i̬rde, sis ma tiiä esi kummalõ poolõ ma lähä Ote; kumb neist om suʔ lat́s, kumb sõ̭sarõl Krl; kumb siss enämb vali silmävett, esä vai imä Har; `olkõ kummal taht Pitso nimi, esädsel või emädsel Plv; kiroda kummaga tahat Se
2. kes, mis `ańdja käsi kumb ei väsüʔ Krl; kas täil om säran maš́šin ka kumbaga `kraavi [tehakse]; `kumba `aigu; kumb jo om ollu kauõmba (kauem) Lei || missugune kumb ž́eivadike (loomake) võid bes `šüömädä saista Lei
3. (koos pronoomeniga kumbki hrl eitavas lauses) `inglased `rääkind oma kield, `meie mihed `rääkisid oma kield - - kumb `kummastki aru ei saa Kuu; nied inimesed on `nõnda `vaisest jäänd - - kumb `kumbagi ei avita Lüg; ei `lausu kumb `kummagile sõna Jõh; ei nad jõua kump `kumpagi aidata Mar; põle kumm kummagist targem Mär; nüid ei kannata kumm kummagi `karva Kod; ei jõund kump `kummagi aidata Plt; nüid ei saa kumb kumakit avite Krk; üits kõ̭ik `kumba siss `kumbegi tahap; kumb `kumbagi maha ei pane (maadlemisel) Nõo; kumb `kumbagi ei usu, tu̬u̬ om alb San; mõlembaʔ ommaʔ kehväʔ miheʔ, ei jõvvaʔ kumb `kumbagi `võitaʔ Krl
4. kumbki kummale sai neĺli `nakla [hõbedat] Se
Vrd kumbane, kumbas1