[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kuma1 kuma R Vll Pöi Muh Emm spor L K, Iis TaPõ Pst Hls Krk Puh Nõo TMr San Har Plv, koma Jäm Khk Kaa Pöi
1. kauge või varjatud valgusallika nõrk helendav paiste; varjund kuma `paistab `toise tuppa Hlj; nüüd vist põleb midagi et kuma on üleval Lüg; `valguse koma `paistas `aknast Jäm; Kuu kuma paistab metsa tagant Pöi; tulekahu kuma, kumab üsna `taeva `peale Muh; pää akkab `looja minema, kumab veel seal metsa peal pääva kuma Kse; isa - - pani `aknale tugeva `riide ette et mitte kuma `välla‿i paistn Var; pime inimene ei näe `valguse kumagi Tõs; kollakal silmal oo kollast kuma `juures Tor; vikerkaaril ka kuma `kõrves (kõrval) Hää; tulekahju kumad `paistsid üle metsa Juu; metsä tagass ju tõeseb kuma, kuu tõeseb; `lehte loeb nii kui veel veedi kuma one Kod; `enne on vähä kuma aga, et koit akkab Äks; pääval kui kollane kuma on, pääv kollase kumaga, siis tuleb teine pääv `vihma; ta ikke päris aĺl ei ole, natuke lillakad punakad kuma on ulgas Lai; suits olli nagu must piĺv kuma kottel, kumage nätä; ommuku pu̬u̬l om `valge kuma, kust agu akkass jo Krk; mis tu̬u̬ `valgõ kuma sääl `taiva pääle paist Har || (ebamääraselt paistev) piirjoon, siluett `Viimaks metsa koma tuli `nähtavale, saime ikka [merelt] äe Pöi; ma nägin siis [pärast silmalõikust] joonega nende (arstide) kumasi HMd Vrd kuum3
2. kumin (ka tugevam heli, pauk) `püssi kuma se oli Vai; kella kuma kostab Ris
3. fig aim, nõrk mälestus sest asjast jään veel nagu kuma mo `meele Tõs; nagu kuma taga ses aśjas, kui `mõtlema jääd Kod
Vrd komu4, kumadus, kumu1
1. kauge või varjatud valgusallika nõrk helendav paiste; varjund kuma `paistab `toise tuppa Hlj; nüüd vist põleb midagi et kuma on üleval Lüg; `valguse koma `paistas `aknast Jäm; Kuu kuma paistab metsa tagant Pöi; tulekahu kuma, kumab üsna `taeva `peale Muh; pää akkab `looja minema, kumab veel seal metsa peal pääva kuma Kse; isa - - pani `aknale tugeva `riide ette et mitte kuma `välla‿i paistn Var; pime inimene ei näe `valguse kumagi Tõs; kollakal silmal oo kollast kuma `juures Tor; vikerkaaril ka kuma `kõrves (kõrval) Hää; tulekahju kumad `paistsid üle metsa Juu; metsä tagass ju tõeseb kuma, kuu tõeseb; `lehte loeb nii kui veel veedi kuma one Kod; `enne on vähä kuma aga, et koit akkab Äks; pääval kui kollane kuma on, pääv kollase kumaga, siis tuleb teine pääv `vihma; ta ikke päris aĺl ei ole, natuke lillakad punakad kuma on ulgas Lai; suits olli nagu must piĺv kuma kottel, kumage nätä; ommuku pu̬u̬l om `valge kuma, kust agu akkass jo Krk; mis tu̬u̬ `valgõ kuma sääl `taiva pääle paist Har || (ebamääraselt paistev) piirjoon, siluett `Viimaks metsa koma tuli `nähtavale, saime ikka [merelt] äe Pöi; ma nägin siis [pärast silmalõikust] joonega nende (arstide) kumasi HMd Vrd kuum3
2. kumin (ka tugevam heli, pauk) `püssi kuma se oli Vai; kella kuma kostab Ris
3. fig aim, nõrk mälestus sest asjast jään veel nagu kuma mo `meele Tõs; nagu kuma taga ses aśjas, kui `mõtlema jääd Kod
Vrd komu4, kumadus, kumu1
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|